23.-24. augustil toimunud Eesti Puitmajaklastri ja Eesti Puitmajaliidu eestvedamisel korraldatud järjekorras teisel puitmajasõprade suvkonverentsil käsitleti Eesti palkmajatootjate jaoks mitmeid olulisi tulevikku suunatud teemasid. Naissaarel toimunud konverentsi olulisemad ettekanded käsitlesid järjest karmistuvaid energiatõhususe nõudeid. Lisaks võeti lähituleviku eesmärgiks tihedam koostöö Päästeametiga leidmaks võimalusi puidust kandekonstruktsiooniga kõrgemate hoonete ehitamiseks Eestis.
Konverentsi läbivaks teemaks oli puit kui keskkonnasõbralik ehitusmaterjal, mis sobib lisaks eramutele ideaalselt ka kõrghoonete ehitamiseks. “Skandinaavia näitel on puidust kandekonstruktsiooniga kõrghoone ehituskultuuris täiesti tavaline ning hinnatud hoonetüüp. Lähtudes täna kehtivast seadusandlusest on kõrgemate kui kahekorruseliste puidust kandekonstruktsiooniga hoonete ehitamine Eestis võimalik ainult erandjuhtudel. Puitmajatootjate poolt on hea meel tõdeda, et Päästeamet on valmis puidust kandekonstruktsiooniga kõrghoonete Eestis ehitamist ning seda reguleerivaid norme koostöös tootjatega läbi vaatama ja leidma siin täiendavaid võimalusi,” lisas puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil.
Puit on loodussõbralik ehitusmaterjal, mida saab kasutada ka väga energiatõhusate hoonete ehitamisel – sealjuures põneva arhitektuuri ja väikese ökoloogilise jalajäljega.
Konverents kinnitas, et Eesti puitmajatootjad on oma kogemustega ning innovaatiliste lahendustega jätkuvalt Euroopa puitmajatootjate hulgas teenäitajaks.
Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 1999. aasta 20. mail. Käesoleval hetkel kuulub liitu 33 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade, aiamajade tootjad ning puitmajade arhitektid ja projekteerijad. Eesti Puitmajaliidu liikmete müügitulu ja töötajate arv moodustab ligikaudu 45-50% kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest. Sealhulgas ulatub puitmajade ekspordi reaalne osakaal ligi 95 protsendini sektori müügitulust.
Puitmajasõprade suvekonverentsi läbiviimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond EAS-i klastrite arendamise programmi vahendusel. Konverents viidi läbi “Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klastri” eestvedamisel.