Eesti puitmajaehitaja Timbeco ajalugu ulatub mitu aastakümmet tagasi tagasihoidliku peretegevuseni kapitalismi koidikul 90ndate alguses, ehitades Palktare nime all puitpalkmaju jõukatele Skandinaavia ja Saksa ostjatele. 2006. aasta sai ettevõtte arengus pöördepunktiks, kuna nõudlus puithoonete järele langes Skandinaavia turgudel seoses karmistunud energiatõhususe nõuetega.
Turud vajasid aga taskukohaseid, kuid elegantseid eellõigatud hooneid, mida saaks kohapeal kokku panna post-tala ehitusmeetodite abil. Esimesed elementhooned monteeriti 2007. aastal ning peagi liikus Timbeco edasi hübriidkonstruktsioonide – teras- ja betoonhoonete puitfassaadid ja katusekatted – ärivaldkond, milles Eestis oli konkurents väike.
Puidust meistriteosed
Hübriidkonstruktsioonid jäid ettevõtte üheks peamiseks tooteks kuni 2018. aastani ja sisaldasid mitmeid unikaalseid meistriteoseid, mis on Timbeco jaoks tänaseni uhkuseks. Nende hulgas on fantastiline Oodi rahvaraamatukogu hoone Soomes Helsingis ja monteeritavad puitseinaelemendid 18-korruselise kortermaja jaoks Stavangeris, Norras. Timbeco tooteportfelli valik on kindlasti muljetavaldav, alates eraomandis olevatest palkmajadest Jaapanis kuni haiglate ja tööstushooneteni üle maailma.
Puidu kultus
Timbeco asutajad ja juhid kirjeldavad end kui hõimu liikmeid, kelle eesmärk on kasutada võimalikult palju puitu. „Puit on taaskasutatav ja taastuv ning me näeme, et kogu ehitussektor liigub selles suunas, üha enam kerkib esile puidust linnu. Õnneks on seda märganud ka kohalikud omavalitsused ja riiklikud poliitikakujundajad, mis annab meile hoogu edasi pürgida,“ ütleb Vaiksaar.
Ülemaailmne nõudlus jätkusuutlikumate materjalide järele on laiendanud Timbeco ekspordivalikut kogu Euroopasse, kusjuures peamistel turgudel on esikohal Skandinaavia, Kesk-Euroopa, Šveits, Holland ja Saksamaa. Nüüd on aga ettevõtte sihiks seatud uus turunišš – plug-and-play iseteenindusjaamade ehitamine. „Võimalused on siin lõputud ja me ei kujuta ettegi, kuidas meie kliendid võivad meie tooteid lõpuks kasutada. See võib olla kõike alates iseteenindustanklatest kuni minikioskite ja isegi AirBnB majutusüksusteni,” usub Vaiksaar. Oluline aspekt on siin see, et olenevalt kohalikest reeglitest ja eeskirjadest võib ilma ehitusloata olla võimalik püstitada 100-ruutmeetriseid moodulmaju.
Tootmisvõimekusega projektijuhid
Hoonete tööstuslik valmistamine on väga keeruline protsess, mis nõuab palju koordineerimist ja planeerimist, rääkimata kõigi osapooltega suhtlemisest. Timbecot eristab teistest ettevõtte võime tegutseda projektijuhina, mitte ainult tootjana. “See on kana-muna küsimus – kas oleme tootmisvõimekusega projektijuhid või projektijuhtimise võimekusega tootjad,” kommenteerib Vaiksaar naeratades. “Mõlemad on võrdselt olulised ja moodustavad meie rahvusvahelise edu tugeva aluse.” Suurem osa Timbeco meeskonnast on omandanud Tallinna Tehnikaülikooli insenerihariduse ja ettevõte saab oma majasisestele teadmistele toetuda peaaegu iga praktilise probleemi lahendamiseks, mis vajab lahendamist.
Insenertehniliste lahenduste väljatöötamine, massiivsete puitelementide tootmine ja Oodi Helsingi keskraamatukogu kohapealse ehituse korraldamine on Timbeco jaoks siiani olnud kõige keerulisem projekt. „Meie missioon ei olnud puitkatuseelementide tarnimine, vaid oma projektijuhtimise oskuste müümine. Teisisõnu pakume pakettteenust, mille tulemuseks on toode, mitte vastupidi,” räägib Vaiksaar. Oodi edu on oluliselt suurendanud päringute arvu Soomest ja mujalt Skandinaaviast.
Kuigi Timbeco inimesed on tulihingelised puiduinimesed, ei ole nad betooni või muude materjalide kasutamise vastu ehituses. Kuid nad eelistavad puitu ja komposiite, kus seda saab kombineerida teiste materjalidega. „Peaksime hoiduma äärmustest – puit ei pruugi olla ideaalne materjal kõikides ruumides ja otstarbeks. Siiski on see jätkusuutlikkuse osas teistega võrreldamatu. Kui järgiksime kõiges maksimaalseid keskkonnanumbreid numbreid, peaksid kõik majad olema ehitatud meetri paksustest puitmaterjalidest. Aga sellel poleks mõtet,” arutleb Vaiksaar. Inseneride ülesanne on välja selgitada erinevate materjalide parimad omadused ning kombineerida need kõige vastutustundlikumal ja tõhusamal viisil terviklikuks komplektiks.
„Peaksime hoiduma äärmustest – puit ei pruugi olla ideaalne materjal kõikides ruumides ja otstarbeks. Siiski on see jätkusuutlikkuse osas teistega võrreldamatu.”
Eestlased on eksperdid
Puitmajatööstus Eestis lööb kõvasti üle oma kaalu, sest see väike riik ekspordib puitmaju rohkem kui ükski teine maailmas. Mujal on Timbecost suuremaid tootjaid, nendib Vaiksaar, kuid keskendutakse pigem koduturgudele. “Keegi ei tea erinevate turgude regulatsioonidest rohkem kui eestlased, seda tõestavad meie CE-sertifikaadid.”
Eesti edu põhjus selles turusegmendis peitub inimestes. “Eestlased on targad ja usaldusväärsed. Me ei keskendu enam niivõrd tootmisele, vaid pigem disainile, projektijuhtimisele ja paigaldusele,” märgib Vaiksaar. Eesti tootjad on liikunud turu odavast segmendist kaugelt kõrgemale kvaliteediniššile ning saavad nüüd rohkem keskenduda inseneri- ja tehnilisele nõustamisele. Seda muutust on näha ka muutuvas kliendiprofiilis. Tänapäeva klientideks kipuvad olema arendajad, kes juhivad väikeseid tõhusaid meeskondi ja tellivad 90% teenustest allhanke korras, tegeledes ainult kohaliku turu oskusteabe ja väiksemate kompetentsidega.
Timbeco unistustes on hõivatud ja mürarikkad ehitusplatsid kauge mälestus. „Meie tütarettevõte Timbeco Modular Systems ehitab kortereid, duplekse, villasid ja suuremaid hooneid, hõlmates kõiki aspekte alates valmistamisest kuni lõpliku paigalduseni. Usume, et tuleviku ehitusplats saab olema montaažiplatsi näol, kus töö saab kiirelt tehtud, kasutades kõige vähem hädavajalikke inimesi. Arendajad soovivad saada oma maja minimaalse ooteajaga, sarnaselt restoranist toidu kohaletoomise tellimisega.