Millal ja miks tõusis tehaseline renoveerimine pildile? Kuidas aitab see renoveerimismeetod laiematele eesmärkidele kaasa?
Hinnanguliselt on Eestis ca 14 000 kortermaja, mis on vaja energiasäästlikumaks renoveerida. On arvutatud, et kui seda teha klassikalisel platsimeetodil, kuluks selleks ligikaudu 100 aastat või rohkemgi. Miks? Meil lihtsalt ei ole nii palju ettevõtteid ega inimesi, kes suudaks seda tööd ja mahtu kiiremini teha. Euroopa Liit on võtnud aga eesmärgiks renoveerida märkimisväärne osa elamufondist 2050. aastaks. See tähendab, et meil ei ole aega 100 või rohkem aastat kortermaju “vanal viisil” platsitöödena renoveerida – siht on seatud teha seda kõigest 25 aastaga.
Selleks, et kiiremini ära soojustada rohkem korterelamuid, on Eestis välja töötatud ja kasutusel uus meetod ehk tehaseline renoveerimine. See tähendab, et lahtiste villaplaatide (või penoplasti), lugematute tööliste, kuudepikkuse tellingute taga peidusolemise asemel soojustatakse hoone tehases eelvalmistatud seinapaneelidega. Nendes paneelides on juba olemas kogu vajaminev soojustus, aknad ja ventilatsioonitorustik ning väljast viimistletud korteriühistu enda valitud fassaadikattematerjaliga.
Esimest korda katsetati ja teostati sellisel viisil renoveerimismeetodit 2017. aastal, kui Tallinna Tehnikaülikool renoveeris oma Akadeemia tee 5 ühiselamu. Tegemist on esimese liginullenergia tasemele renoveeritud ühiselamuga Eestis. Järgnevatest tehaselistest renoveerimisprojektidest eristas seda hoonet küll asjaolu, et renoveerimise käigus oli hoone tühi ja kedagi selles ei elanud. Suurte kortermajade renoveerimise korral ei ole selline lahendus aga kahjuks kuidagi võimalik.
Kuna esimene tehaselise renoveerimise projekt õnnestus, otsustati seda meetodit edasi arendada ning järgmiseks renoveeriti 2019. aastal Sauel kortermaja (Kuuma 4), kus seekord elanikud ka reaalselt sees elasid. Ka sel korral tõestas meetod oma tõhusust ning edasi algas Kredexi eestvedamisel üle-eestiline pilootprojekt, milles osales 19 tehaseliselt renoveeritavat kortermaja.
Tänaseks hetkeks on kõik 19 pilootprojektis osalenud kortermaja välisseinapaneelidega soojustatud ja esimeste majade küttekulude andmedki käes ning need kinnitavad, et kulud on langenud üle kahe korra. Seega on tehaseline renoveerimine – nagu ka teadlased eeldasid – tõestanud oma sobivust kortermajade soojustamiseks.