Kui üldjuhul pälvivad avalikkuse tähelepanu uued majad või silmapaistva arhitektuuriga ehitised, siis nõukogudeaegset kinnisvara saab uuendada ka keskkonnasõbralikke renoveerimisvõimalusi kasutades.
Parimaks näiteks, kuidas nõukogude ajal ehitatud paneelmaju uuendada, on pool aastat tagasi renoveeritud TTÜ ühiselamu. Akadeemia tee 5a asuv viiekorruseline hoone võib tänu edukale renoveerimisele kujuneda oluliseks eeskujuks või lausa suunanäitajaks teistele Eesti linnades ja asulates asuvatele nõukogudeaegsetele korterelamutele. Renoveerimise tulemusel sai kuuekümnendatel ehitatud tüüpilisest ühiselamuhoonest „ligi null-energia hoone“.
Kuidas maja renoveeriti?
Vana paneelmaja uuendamisel kasutati AS-i Matek tehases toodetud puidust konstruktsiooniga seina- ja katuseelemente. Tehases eelvalmistatud paneelid tagasid kõrge ehituskvaliteedi ning aitasid lühendada ehitusprotsessi. Oluline väljakutse oli see, kuidas välja töötada vana paneelmaja renoveerimiseks vajalikud moodulpaneelide kinnituslahendused, muuta paneelide konstruktsiooni ning integreerida nende sisse ventilatsioonitorustikud. Just see on äärmiselt oluline uuendus, sest tavaliste PVC materjalidega renoveerides pole hoone ventilatsiooni parandamine võimalik. See tehnoloogia võimaldab aga muuta hoonete õhutingimused tänapäevastele nõuetele vastavaks.
Pingutused kandsid vilja ja sai kinnitust fakt, et sellises mahus renoveerimistööd tasub ette võtta. Võõra pilgu jaoks ei reeda miski, et tegemist pole uue ehitusega, sest vanamoodsast ehitusest on saanud kaasaegse arhitektuuri ja välisilmega maja. Isegi siis, kui nõukaaegse välimusega majad peaksid veel mõnda aega vastu, annab selline „uus“ välimus kindlasti hoone ruutmeetri ja tervikuna korteri hinnale oluliselt juurde, mis on korteriühistu ja elanike jaoks investeering oma korteri väärtuse tõstmiseks. Võib isegi öelda, et sisuliselt saab sellisel kujul renoveerides uue hoone, sest vana konstruktsiooni ümber ehitatakse põhimõtteliselt täiesti uus hoone.
Kas riik saab sellest innustust?
Kuna maja eest said TTÜ ja Matek AS juba esimese suurema tunnustuse – aasta energiateo auhinna, siis on selge, et just samamoodi saaks renoveerida teisigi 40-50-aastaseid kortermaju, mida on üle Eesti pea kõigis linnades, rääkimata Tallinna „mägedest“ Mustamäest, Õismäest ja Lasnamäest. Samuti on Eesti maapiirkondades palju kolhoosiaegseid kortermaju, millest osa on täiesti tühjad, teisel juhul on tühjad ja kasutuses korterid segiläbi. Hiljutise statistika järgi on Eestis neljandik elamispindadest tühi – enamik just amortiseerunud kortermajad, mille väärtus kahaneb kiires tempos, kui riik või vallad midagi ette ei võta.
Suurte elamurajoonide lõhkumine ei ole praeguses olukorras mõistlik ega ka majanduslikult võimalik (riik ei suudaks iial inimestele elamispindu kompenseerida ega ka nii suurel hulgal asemele ehitada), pealegi on renoveerimine keskkonnasõbralikum ja säästlikum tegevus. Teisalt saavutatakse tervikrenoveerimisega oluline energiasääst, kaotatakse külmasillad jm. Oluline on rõhutada, et alates 2021. aastast peavad kõik hoonete suuremahulised renoveerimisprojektid arvestama rakenduvaid liginullenergia nõudeid.
Kortermajade renoveerimise toetamiseks puitkonstruktsioonil põhinevate moodulite süsteemiga võiks riik leida võimaluse nii eurotoetuste kui ka eelarvevahendite näol. Eluaseme kvaliteedi parandamine on tänases Eestis üks oluline aspekt, mis aitab vältida väikelinnade ja maapiirkondade asulate tühjenemist. Lisaks annab renoveerimistööde tellimine kohalikele ettevõtetele tööd, loob uusi töökohti ja elavdab siseturgu. Puidu kasutamine renoveerimislahendustes ning riiklikud toetusmeetmed aitavad edendada kohaliku kohalikku taastuva ressursi väärindamist, pakkudes parimat terviklikku lahendust hoonete renoveerimiseks. Sama oluline oleks võimalus rahvusvaheliselt tuntud puitmajasektori ettevõtteid rakendada ka koduturul. Fakt on see, et kui üldehitussektorile on riik täna suurim tööandja, siis puitmajasektor peab endale ise tööd leidma eksportturgudelt.
Igal juhul võiks poliitilised erakonnad võtta enne järgmisi valimisi selle teema üles – Eesti elanike elamistingimuste parandamine toob kasu kogu majandusele.
Autor: Kaire Uusen, aprill 2018 (ilmunud eriväljaandes Puitmajaleht 2018)