Viimase aastaga on puitmajade ehitus koos ülejäänud Eesti majandusega kukkunud sügavale kriisi. Lahendusi otsitakse nii kaugetelt turgudelt kui ka koostööst riigiga.
„Kõik turud, kus oleme seni toimetanud, on katastroofilises seisus, lihtsalt raha ei ole,“ tõdeb EstHusi tootejuht Marek Mardisoo. „Soomes on kogu eramusektor väga kohutavas olukorras. Rootsis ja Norras on lisaks kõigele muule ka veel valuutakursi probleem, nii et kokku on see meie jaoks turu täiesti nulli viinud.“
„Paljud on juba kahjuks loobunud, kuid mitmed veel võitlevad,“ kirjeldab Mardisoo majatootjate seisu. Ta nendib, et tootmistööliste arv on viidud minimaalseks ja nendelegi töö leidmiseks tuleb vahel improviseerida. „Selge on see, et ilma ekspordita sektorit ei eksisteeriks. Meie jaoks on kaardil kõik Fääri saartest Portugalini. Tuleb haarata igast võimalusest ja kaaluda kõiki pakkumisi.“
„Viimastel aastatel on palju ootamatusi olnud, ainuke lahendus on aktiivne uute turgude otsimine,“ leiab Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja. Ta nimetab sihtriikidena Ühendkuningriiki, Iirimaad, Hollandit, Taanit, Saksamaad. Eriti viimase peal on suured lootused.
Põhi pole veel käes
„Meie olukord on korrelatsioonis ülemaailmse kriisiga ja mõned probleemid pole veel ka otseselt siia kohale jõudnud,“ hindab Harmeti tegevjuht Alo Tamm. Ta peab tõenäoliseks, et tuleb veel koondamisi ja pankrotte. „Ka Eesti Panga prognoos näitas, et põhi ei ole paraku veel saavutatud.“
„Märke siiski on, et turud hakkavad elavnema,“ jätkab ta. Tamme sõnul on ekspordile orienteeritud töötleva tööstuse ja ehituse, sh puitmajasektori jaoks küsimus, mis võiks olla riigi suur plaan olukorra leevendamiseks. „See ei saa olla rahakülv, aga näiteks riigipoolsed garantiid eksportijatele, kes toovad riiki raha sisse.“
Harmetil on rauad tules Euroopast kaugemalgi. Hiljuti sõlmisid nad ühiste kavatsuste protokolli lõunakorealaste ehitusettevõttega Samsung C&T. Tamme sõnul on tegu lepinguga moodullahenduste väljatöötamiseks ja koostööks. Samsung C&T-l on objekte üle maailma, esialgu plaanis võtta suund Saudi Araabiasse ja Ukrainasse, kuhu tulevad näiteks hotellid, ühiselamud ja korterelamud.
Kolm ettepanekut
Eesti Puitmajaliit saatis sügisel pöördumise peaminister Kaja Kallasele, rahandusminister Mart Võrklaevale, majandusminister Tiit Riisalole ja siseminister Lauri Läänemetsale.
Selles esitati kolm konkreetset ettepanekut: toetuste suurendamine hoonete puidupõhiseks tehaseliseks renoveerimiseks energiasäästlikuks, avalike moodulhoonete nagu lasteaiad ehitamine ja eksporditugi.
Riik on välja kuulutanud eesmärgi renoveerida 2050. aastaks 14 000 kortermaja ning perioodiks 2022–2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 330 miljonit eurot. Eesti majatootjad on juba jõudnud pilootprojektidena kümmekond kortermaja tehaseliselt rekonstrueerida.
„Euroopa on välja kuulutanud energiasäästu eesmärgiga renoveerimismaratoni ja Eesti võiks siin olla teerajaja, renoveerides 80–90% hoonetest tehaseliselt, sest see on kõige kiirem ja ressursisäästlikum,“ leitakse pöördumises.
Ükski ministeerium kirjale otsesõnu vastanud ei ole. Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul avaneb tänavu järjekordne korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoor kogusummas 160 miljonit eurot, millest 20–30 miljonit plaanitakse broneerida spetsiaalselt tehaselistele lahendustele.
Rohkem renoveerimist
„Eestis oleks tehaselist renoveerimist vaja 3–5 korda rohkem, kuna see on tavapärasest kiirem ja kuluefektiivsem,“ leiab Mateki tegevjuht Sven Mats. „Tehaselise renoveerimise eeldus on suur maht, kus võetakse ette terved kvartalid, vähendades nii kulubaasi 20–25%. See muudab renoveerimise konkurentsivõimeliseks, kiireks ja mugavaks.“
Saksamaal on Matek tehaseliselt renoveerinud umbes 15 maja. „Järgmise aasta maht kasvab 50–100 projektini,“ avaldab Mats lootust. Nende kaks klienti on sealsed kõige suuremad üürimajade omanikud.
KMT Prefab on Eestis tehaseliselt renoveerinud viis kortermaja ja kolm on hetkel töös. Saksamaal on nad lõpetamas kümne väiksema kortermajaga.
„Positiivne on teadmine, et riik on lubanud tänavu aasta algul avatavas taotlusvoorus kahekordistada kortermajade renoveerimistoetust ja et toetusmäärad vähemalt ei lange,“ sõnab ettevõtte tegevjuht Martin Talts.
Lisaks oleks puitmajaehitajate hinnangul neile abi sellest, kui riik rohkem puidust esindushooneid ehitaks. „See annab sektorile kvaliteedimärgi, mis omakorda tõstab tootjate usaldusväärsust välispartnerite silmis,“ selgitab Kadaja.
Allikas ja täismahus artikkel: Maaleht, Mari Kartau 04.01.2024