Pikalt Eesti tööstuse imelapsena edulugu jutustanud puitmajasektor on juba üle aasta olnud languses.
Vaatamata pankrottidele ja koondamistele, vaatavad ellu jäänud majatehased tulevikku lootusrikkalt.
Optimismi toidab, et puit ehituses ja renoveerimine energiasäästu nimel näitavad roheväärtusi hindavas maailmas kasvutrendi.
Terve 2023. aasta jooksul vähenes tööstustoodangu maht enamikus harudes, puidu töötlemine statistikaameti andmeil lausa 15,8%. Töötlevas tööstuses hakkas töötajaid vähemaks jääma 2022. aasta hilissügisel. 2023. aasta kevadel-suvel langustempo aeglustus, kuid septembris tuli taas suurem kukkumine. Lisaks juba varasemalt keerulisi aegu elanud puidu- ja mööblitööstusele jõudsid koondamised ka muudesse harudesse.
Puitmajasektori ekspordinumbreid vaadates on Statistikaameti andmetel juuni-juuli-augusti ekspordikäive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud -34%.
Sektori langus algas Põhjamaade turust
„Kui Skandinaavia turust sõltunud Eesti puitmajade sektor sai seal valusalt vastu näppe, siis teisi puidutööstureid päästab müügiturgude hajutatus,“ leiab puidusektori ettevõtjaid nõustav Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras. 2023. aasta teises kvartalis langesid Eesti suuremate puidutööstusettevõtete käibed 30–40 protsenti, kuid leidus ka firmasid, kes suutsid käivet sama palju kasvatada. Puidutööstuse tootmismahtude ja ekspordikäibe langus on tänavu toonud kaasa töötajate arvu vähenemise 2–3 protsenti kvartalis. Keskmine töötasu kasvas puidutööstuses eelmisel aastal 6,5 protsenti, kuid selle aasta esimesel poolel vaid paar protsenti, mis jääb alla Eesti keskmisele palgatõusule. Paljud töösturid püüavad siiski töökohti säilitada. Tööandjana soovivad nad maapiirkondades võtta sotsiaalse vastutuse ja lisaks plaanivad töösturid oma vähenenud müügimahtusid ka taastada.
Orase sõnul tekitavad puidutööstusele suurimat muret toorme kättesaadavus ja hind, riigi poliitika raiemahtude vähendamise suunal ning suhtumine puidutöötlemiseks vajalikesse raietesse. Kuigi süsinik seotakse puittoodetesse nagu uksed, aknad, liistud, lengid jm pikkadeks aastateks.
Puidutööstuse konkurentsiraporti põhjal on 50 protsendil ettevõtetest tellimustega kaetud vaid üks kuu. 22 protsenti vastas, et tellimusi jätkub üheks kvartaliks ja 18 protsenti vastas, et üheks aastaks. „Samas tuleb teada sektori spetsiifikat ja arvestada, et hinnad on sektoris tugevalt volatiilsed. Nii ostjad kui ka müüjad ei soovigi tellimusi pikemaks perioodiks lukku lüüa ning tellimuste justkui vähene number ei pruugi tähendada ettevõtte nõrkust,“ ütleb Oras. Mõned otsivad omandamis- ja ülevõtmistehingutega võimalusi sünergiate kasvatamiseks.
Selle aasta esimese üheksa kuuga on Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina andmetel töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud aastases võrdluses 11%. Ligi kolmandik langusest tuli puidutööstusest.
Välisnõudlus eesolevatel kuudel pigem nõrgeneb. Eesti tööstuse kindlustunne jätkab halvenemist ja ettevõtete tootmise väljavaade on jätkuvalt väga pessimistlik. Samuti halvenes viimases kvartalis veelgi ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul.
Puiduturu ekspert Heiki Hepner tõdeb, et mitte ainult puidutööstus, vaid kogu tööstussektor on languses. „Siin on erinevaid globaalseid mõjureid: üleüldine majanduse jahtumine, Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kobarkriiside mõju, kuid ka Eesti riigi tööstussektorit puudutavad valeotsused, mis nüüd kätte maksavad. Peab ütlema, et Eesti riik on teinud kõik selleks, et mitte keegi ei sooviks siia investeerida ja uut tööstust püsti panna,“ nendib Hepner.
„Kuna Eesti puidutööstus on suunatud eelkõige ekspordile, siis tuleb vaadata, kuidas meie sihtturgudel ehitustegevuse aktiivsust hinnatakse. Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on uute ehituslubade väljaandmine kukkunud 30–50 protsenti. Mina ei usu, et enne 2025. aastat midagi paremuse poole muutub,“ ütleb liimpuidutootja AS-i Barrus tegevjuht Martti Kork.
Swedbanki ehitusmaterjalide sektori andmetel kukkusid ehitusmahud 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 16%. Aasta lõpuks prognoositakse langus 12% eelmise aastaga võrreldes. Rootsis on tänavu uute ehitiste ehitamist alustatud 57% vähem kui eelmisel aastal. Soomes on pankrotti läinud 220 ettevõtet, mis on statistika järgi nende 26 aasta suurim pankrotistunud ettevõtete arv.
Suurettevõtja Raul Kirjaneni hinnangul on Eesti riik erinevalt näiteks Soomest oma regulatsioonidega sektori rahvusvahelisest konkurentsist välja tagurdanud ning tegelikult puudub selge arusaam, kuidas ja kuhu edasi. „Puidu- ja metsatööstus võiks olla Eesti majanduse lipulaev ja rohepöörde kõige suurem võitja, aga paraku on see Eesti riigis muutunud kõige suuremaks kaotajaks,“ ütleb Kirjanen.
„Fakt on see, et kerge ei ole veel endiselt,„ tõdeb Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja. „Eks kõik puitmajatootjad vaatavad tulevikku ettevaatlikult, ent samas ollakse ka optimistlikud, sest usume, et kui kriis ükskord läbi saab, siis nõudlus taastub ja seda eriti puitehituse kontekstis. Ehitussektor on muutuses ja seda nii seoses käimasoleva rohe- kui ka digipöördega. Ent ka ilma selleta on sektor sunnitud tõstma oma tootlikkust ja efektiivsustpeab muutuma nii seoses rohepöörde kui ka tootlikkuse tõstmisega.“
Puitmajaliit keskendub lahenduste leidmisele
Puitmajaliitu kuuluvad majatehased, kes toodavad väikemaju, palkmaju, aiamaju, elementmaju ja moodulmaju. Liikmete seas leidub ka materjalidega varustajaid, õppe- ja teadusasutusi ning projekteerijaid. Liit hoiab fookuses tegevusi, millest oleks abi sektori kriisist väljatoomisel. Üks võimalus on aidata kaasa Ukraina ülesehitamisele. „Me ei pea ootama sõja lõppu, et seda teha. Sõda võib kesta veel mitmeid aastaid ning kui selle jooksul Ukrainasse turvalisi uusi elamuasemeid ei ehitata, väheneb nende inimeste osakaal, kes Ukrainasse tagasi võiksid kolida. Ukraina on suur ja on regioone, mis on vähem pihta saanud, alustagem nendest. On ju regioone, mis ei ole nii kõvasti pihta saanud ja sinna on võimalik üht-teist juba ümber asustada vastavalt Ukrainal enda plaanidele,” arutleb Kadaja.
Üks näide on Harmetiga Valgevene piiril asuvasse Ovrutši linna ehitatud lasteaed, kus on neli rühmaruumi 80 lapsele. Teises etapis tuleb juurde veel neli rühma. Tööd läksid maksma 1,7 miljonit eurot. Ehitust toetas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), kellele välisministeerium eraldas lisaeelarvest 1,9 miljonit eurot.
Uute turgude otsimisega tegelevad aktiivselt nii liit kui ka selle liikmed ise. „Üsna paljud vaatavad Lääne-Euroopa riike nagu Ühendkuningriik, Iirimaa, Holland, Taani,“ räägib Kadaja. „Eriti suur vastastikune huvi on Saksamaaga.“
Kuid pilku tasub hoida ka Aasias. Hiljuti sõlmiti koostöömemorandum Korea Puitehituse Assotsiatsiooniga. „Me võiksime sinna ka ise midagi eksportida, aga teine võimalus on teha Korea suurkorporatsioonidega koostööd sihtturgudel, näiteks Lähis-Idas või Ameerikas,“ selgitab Kadaja.
Näiteks Eesti suurim moodulmajatootja Harmet sõlmis koostöömemorandumi Korea ettevõttega, mis kuulub Samsungi gruppi, et leida sobivaimaid lahendusi kolmandates riikides. „On ka teisi potentsiaalseid võimalusi, aga otsad on veel lahtised,„ valgustab Kadaja. „Paraku ei ole puitmajasektoris nii lihtne, et täna pakun ja homme juba ostetakse. Rusikareegliks on saanud, et paari aastaga õpid alles turgu tundma ja kujundad omapoolse väärtuspakkumise, alles pärast seda võiksid avaneda tõsisemad võimalused, kui ka suhteid on arendatud. Äri teevad eelkõige ikkagi inimesed ning nende usalduse võitmine ja mingil määral ka mugavustsoonist välja tootmine võtab paratamatult aega.“
Materjal tuleb Eestisse, toodang läheb tagasi
Sihtturgude languse kõrval kimbutavad majatootjaid ka materjale puudutavad probleemid. „Puitmajasektorit mõjutab kahtlemata tooraine kättesaadavus,“ nendib Kadaja. „Oleks hea, kui majatootjad kasutaksid aina rohkem kodumaist puitu, kuid sellest alati ei piisa. Väiksele Eestis toodetava puidu kogusele konkureerivad ka teised sektorid, peame mujalt juurde hankima.“
Väga suur oli materjali probleem aastal 2021 ja 2022. aasta alguses, tõdeb Mateki tegevjuht Sven Mats. „Täna on lihtsalt nõudlus sedavõrd alla läinud, et selle materjali kättesaadavusega, mida puumajaäris vaja on, ei ole probleeme,“ lisab ta. „Meie kasutame saetööstuse kallima otsa materjali ja seda saab kätte päris ilusti.“
Kõlab veidralt, aga puit tuuakse Skandinaaviast Eestisse, siin tehakse elemendid ja moodulid valmis ning transporditakse Soome ja Rootsi tagasi. „Eks see tundub natukene tühi töö ja ega riigile ei ole see ka kasulik,“ arvab Kadaja. „Mida rohkem me suudame tootmisahelat Eestis hoida, seda rohkem väärtust loome ju Eesti majandusele.“ Ka olemasoleva ressursi optimaalsem kasutamine on teema, millega tuleb vaeva näha nii riigi kui ettevõtete tasemel ja seda ka tehakse.
Höövelmaterjali tootja Raitwood on üks neist puitmajaliidu liikmetest, kes majaehitajaid materjaliga varustab. Juhatuse esimees Ivar Dembovski selgitab, et materjali turumaht on 3 miljonit tihumeetrit, sellest umbes 40% ehk 1 miljon toodi varem Venemaalt ja Valgevenest, aga ka siis pärines 300 000–400 000 tm Põhjamaadest. Soomest toodi 2021. aastal 0,4, Rootsist 0,04 mln m3; 2022. aastal Soomest 0,49 ja Rootsist 0,1 mln m3.
„Sanktsioonide kaudu lõppes igasugune slaavi maadest importimine ära ja asendus Skandinaavia puiduga,“ selgitab Dembovski. „Praegu on nõudlus päris palju langenud ja sel ega järgmisel aastal pole näha selle taastumist koroona-aasta tasemele. Eksport on ka vähenenud.“
Seda Dembovski ei ütle, et Skandinaavia puit kallim oleks. „Hinda mõjutavad erinevad aspektid, näiteks ühest kohast tuues on puit odavam ja transport kallim, teisest kohast vastupidi,“ kirjeldab ta. „Kui ühel aastal on puidu hind 400 eurot kuupmeetri kohta ja teisel aastal 220, siis on raske hinnata, kust saab kallimalt.“
„Me toome Skandinaaviast puidu siia, teeme sellest midagi, viime sinna tagasi ja selle käigus peame võistlema nendega, kes toodavad seal sama asja samast puidust,“ imestab ka Dembovski praeguse olukorra üle. „Ideaalis võiks kohapeal toota toorainet ja seda väärindada nii palju kui vähegi võimalik, mitte tuua väljast toorainet, lisada siin sellele väärtus ja viia välja tagasi.“
Pöördumine valitsusele pani rattad käima
Eesti Puitmajaliit saatis pöördumise ettepanekutega sektori päästmiseks peaminister Kaja Kallasele, rahandusminister Mart Võrklaevale, majandusminister Tiit Riisalole ja siseminister Lauri Läänemetsale.
„Eesti puitmajasektori ekspordikäive oli 2022. aastal 540 miljonit eurot, mis on märkimisväärne panus Eesti rahakotile. Mitte vähem oluline pole väliskaubanduse bilansi tasakaalustamine,“ öeldakse pöördumises. „Seoses sihtturgude majandusolukorra nõrgenemisega on aga eelmise aasta lõpust alates olukord drastiliselt muutunud ja puitmajasektoris käib võitlus ellujäämise nimel.“
Üks viis, kuidas riik aidata saaks, oleks puidust avalike hoonete ehitaminemoodulhoonete ehitamine avalikuks kasutuseks. Üksnes Harjumaal jääb puudu 2000 lasteaiakohta ja probleeme on ka teistes maakondades. Lahendus oleks leida lisarahastust kohalikele omavalitsustele suurusjärgus kümne lasteaia kohta 50 miljonit eurot ja ehitada selle eest moodullasteaiad. Head näited on juba olemas näiteks Vaelas (Kiili vald) või Muugal.
„Tuleb tähele panna, et tänases kriisis on ettevõtetel vaja kiirelt realiseeruvaid projekte,“ selgitab puitmajaliit. „Samuti on oluline, et realiseeruks pigem suurem arv ja mitmesuguseid objekte, mis võimaldaks tööd pakkuda mitmele majatehasele ja ehitajale.“
Puitmajaliit paneb ette ka riigipoolse eksporditoe kaalumist uutele turgudele sisenemiseks. Eksportimist saab toetada ka läbi muude meetmete. „See mõte võib olla kallim ja vajab kindlasti põhjalikumat mõjuanalüüsi, kuid mis pikemas plaanis võiks Eesti eksportivaid ettevõtteid toetada, on hüvitada ettevõtetele valuutakursi kõikumiste vahe,“ pakutakse pöördumises välja, pidades eelkõige silmas Eestile olulise partneri Rootsi krooni viimase aja langust. See võimaldaks ettevõtjatel pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu sihtturul ja kaitsta samal ajal ka enda seljatagust.
Lisaks sellele oleks sektoril mõistagi abi ka riigi suuremast soovist ehitada puidust esindushooneid. Peagi kerkiv loodusmaja on siin heaks näiteks. „Esindushoone aitab rõhutada Eesti kui kvaliteetse puithoonete tootja rolli,“ toob Kadaja välja. „Kui riik tellib kohaliku tööstuse käest tooteid, näiteks puitehitust, annab ta seeläbi oma kvaliteedimärgi sektorile, mis omakorda jällegi tõstab sektori usaldusväärsust välispartnerite silmis.“
Teine oluline riigi tellimuste eelis on koostöö edendamine. Pilotiseerides Eestis uusi puitehituse tehnoloogiaid, toetatakse ühtlasi sektori innovatsiooni. „Tellimused riigilt innustavad kohalikke ettevõtteid omavahel koostööd tegema ja ka ressursse jagama, et tõsta Eesti puitehituse taset ja seeläbi ka konkurentsivõimet maailmas,“ lisab Kadaja.
Kuna praktiliselt kogu puitmajasektor põhineb kohalikul kapitalil, tootmine toimub Eestis ning suur osa kasutatavast ehituspuidust on kohalikku päritolu, panustab sektor arvestataval moel riigi eelarvesse nii läbi tööjõumaksude kui ka kogu metsa- ja puidutööstuse tarneahela. Suurendades seda osakaalu, jääb rohkem maksuraha riiki ja mis ettevõtetele olulisemgi – nad saavad realiseerida oma ärihuve, sh teha täiendavaid investeeringuid kasvamiseks ja laiendada äri ka koduriigis. Täna läheb 90% tootmisest eksporti. „Riiklikud tellimused puidust hoonetele aitavad Eesti puitmajasektoril säilitada oma juhtivat positsiooni Euroopas ja tuua rohkem äri ka kodumaale,“ võtab Kadaja teema kokku.
Mitte ühestki ministeeriumist pöördumisele ametlikult vastatud ei ole. Ehitussektor on nüüd kliimaministeeriumi all ja sealne metsaosakond jääb napisõnaliseks: „MAK (metsanduse arengukava – toim) ei ole vastu võetud. Metsade majandamine ja laiemalt kogu puidusektori areng toimub vastavalt teistele reguleerivatele seadustele ja rahvusvaheliselt võetud kohustustele.“
Pöördumises toodud ettepanekute rakendamisvõimaluste kohta ütleb kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, et järgmisel aastal avaneb järjekordne korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoor kogusummas 160 miljonit eurot, millest plaanitakse broneerida 20–30 miljonit eurot spetsiaalselt tehaselahendustele.
„Esialgu tundub, et meiepoolne pöördumine pani siiski mingid rattad veerema,” nendib Kadaja. „Oleme saanud sellele tuginedes ümarlaudadel osaleda nii erinevats ministeeriumites kui ka EISiga (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus – toim). Meie käekäigu vastu tõusis huvi ja meid kaasati diskussioonidesse.“
Puitmajaliit kohtus ka Tallinna linnapeaga, et arutada nii renoveerimist kui ka näiteks lasteaedade ehitamist. „Meie eesmärk on rikastada linnaruumi, ehitada rohkem puitmaju,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart eelarvet tutvustades ERR-ile. „Selliseid maju soovime esialgu projekteerida ja hiljem ka ehitada erinevates valdkondades. Jutt on haridusest, lasteaedadest, ringmajanduse keskusest või isegi rannahoonest. Erinevaid avaliku funktsiooniga puitmaju tuleb lähiaastatel linnaruumis päris mitu.“
„Tallinna linn on võtnud eesmärgiks leida lahendus lasteaedade kiiremaks ehituseks,“ täpsustab Tallinna Linnavaraameti juhataja Hardi Alliksaar. „Selleks eraldab linn 2024. aasta eelarvega 1 miljon eurot täiendava puitmoodul-lasteaia pilootprojektiks, mille tulemusel soovime vähendada CO2 jalajälge, kasutada rohkem taastuvmaterjale (peamiselt puit) ja kiirendada ehitusprotsessi objektil.“
Kuna lasteaiad on ligilähedaselt sarnased hooned, saab tehases toodetud mooduleid kasutades eeldatavasti vähendada nii ehituse ajakulu kui ka maksumust. „Lisaks toetab selline mõtteviis ka Eesti puitmajatootjaid ja annab võimaluse kasutada Eestis kasvavat puitu kohapeal väärindatuna,“ lisab Alliksaar.
Hetkel on puitmoodulhoonetena projekteerimisel Põhja-Tallinna lasteaiad Päikene ja Pääsupesa. Uue pilootprojekti raames soovitakse katsetada suuremas mahus puitmajatehaste valmistoodete kombineerimise võimalusi. Sobivat kinnistut alles kaalutakse.
Samuti on plaanis kombineerida Stroomi ranna ajutine peahoone puitmoodulitest nii, et seda oleks võimalik umbes viie aasta pärast lahti võtta ja mujal uuesti kasutada. Puitu on kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi mitmete Tallinna linna ehitatavate hoonete viimistlusmaterjalina ning vastavalt otstarbekusele kombineerituna teiste materjalidega ka kandekonstruktsioonides.
Vanad majad saavad puust kasukad
Puitmajaliidule kõige südamelähedasem on aga pöördumises toodud ettepanek panustamine majade renoveerimisse. Riik on välja kuulutanud eesmärgi aastaks 2050 renoveerida 14 000 kortermaja ja perioodiks 2022–2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 330 miljonit eurot.
Eesti majatootjad on juba jõudnud pilootprojektidena kümmekond kortermaja tehaseliselt rekonstrueerida. „Tulemused on muljetavaldavad – selle meetodiga käib ümberehitus üle kahe korra kiiremini ja on ka majanduslikult mõistlik,“ öeldakse pöördumises.
Aina enam on kasvanud majatootjate huvi ja ka võimekus säärase ärisuuna edasi arendamisel, pidades silmas ka eksporti. Puitmajaliit tegi ettepaneku tõsta tehaselise rekonstrueerimise osakaalu Kredexi rekonstrueerimise fondis 80 protsendile ning pilootprojektina nn tehaseliselt renoveerida 9-kordseid kortermaju täiendavalt suurusjärgus 50 miljonit eurot või sümboolselt 10 kortermaja.
„See võimaldaks teha täiendavat arendustegevust, samal ajal renoveerides „vaeslapse“ rolli jäänud kortermaju,“ seisab liidu kirjas. Veel paneb liit ette kas luua täiendav eelarve või kasutada Ida-Virumaa taasterahasid kuni 15 miljoni euro ulatuses sealsete avalike hoonete nagu koolid ja lasteaiad tehaseliseks renoveerimiseks.
„Ülal toodud ettepanekud ei võimalda mitte ainult „toita“ meie majatehaseid ja tarneahela partnereid, vaid ka renoveerida Eesti elamufondi,“ selgitab puitmajaliit. „Lisaks lubab see majatootjatel omandada täiendavaid kompetentse rekonstrueerimise vallas, mis on skaleeritav välisturgudele tänasest oluliselt suuremas mahus.“
Tõepoolest, kogu Euroopa on välja kuulutanud energiasäästu eesmärgiga renoveerimismaratoni ja miks ei võiks Eesti olla selles vallas teerajaja – renoveerides 80–90% hoonetest tehaseliselt, sest see on kõige kiirem ja ressursisäästlikum.
Kuidas sekkuda renoveerimismaratoni ja tuua puit hoonetele ning võimaldada fassaadi kihistuste vahel mõnd lisategevust? Sellele mõtleb ka Puitarhitektuuri Kompetentsi Keskus PAKK, mis tegutseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas.
„Kaheaastane uurimisprojekt sLender küsib, et kui juba renoveerida, siis kas saaks lisaks soojustamisele pakkuda võimalust näiteks toitu kasvatada, alternatiivsed liikumisteljed tekitada, panna disaini integreeritud energiapaneelid, varjestada kortereid ülekuumenemise eest, tekitada ligipääs katusepinnale, võimaldada lifti integreerimist, rajada rattaparkla, prügimaja või sahvrid,“ selgitab PAKK-i juht Sille Pihlak. „Eesmärk on renoveerida paneelmaju targalt ja kvartalipõhiselt, pakkudes välja ka uusi finantsskeeme (nt lisakorrus) ja funktsioone, mis tugevdaksid kogukonnatunnet.“
„Kui me renoveeriksime paneelmaju lisaks kasuka selga tõmbamisele kvartalipõhisemalt ja arhitektuuriliselt mitmekesisemalt, saaksime muuta ühe kolmandiku Eesti elanike elukvaliteeti!“ loodab Pihlak. Tema tudengid teostavad kohtvaatlust, suhtlevad asukatega ja teevad renoveerimisprojekti kuuele kortermajale, otsides lahendusi suurtest parkimis- ja ligipääsetavuse probleemidest fassaadipaneelide tootmisdetailideni.
Ka käimasoleva teadus-arendusprogrammi BuildEST raames otsitakse uusi lähenemisi, kuidas renoveerida nõukogudeaegset korteripärandit ning tegeleda keskkonnaga laiemalt – kvartali-, mitte hoonepõhiselt. Programmis on EKA koos Tallinna Tehnikaülikooliga. Järgmise nelja-viie aasta jooksul loodavad nad luua prototüüpe ja pilootprojekte Annelinna üheksakorruseliste majade baasil.
„Rekonstrueerimise pikaajalise strateegia lõpus, aastaks 2050 võidakse rakendada meede, et korterit ei saa isegi müüa, kui see on alla D energiaklassi,“ lisab Pihlak. „See tähendab, et me peame kõigi korterite energiatõhusust läbi soojustamise kindlasti tõstma, aga äkki saame tõsta selle käigus ka elukvaliteeti.“
Nende majatootjate seas, kes on läbi kriisi suutnud nina vee peal hoida, leidub mitmeid, kes tegelevad just tehaselise renoveerimisega.
Tulevik toob tehaselise renoveerimise
Tehaseline renoveerimine käib nii, et kõigepealt skaneeritakse olemasolev maja 3D-skänneriga ja tekitatakse sellest punktipilv, millest omakorda luuakse virtuaalne maja mudel. See näitab kolmemõõtmelisena ära maja täpsed gabariidid ja muud eripärad, ka näiteks selle, kui mõni sein on viltu. Selle mudeli põhjal projekteeritakse elemendid, mis vanale majale külge pannakse.
Elemendi tootmiseks pannakse esmalt kokku karkass, lisatakse soojustus, tuuletõkke materjal, aknad, ventilatsioon ja fassaadiplaat. Elemendid sõidutatakse ehitusplatsile. Sama 3D mudeli ja projekti järgi määratakse ära täpsed kinnituskronsteinide asukohad olemasolevates seintes. Siis hakatakse elemente sinna külge monteerima ja päevas jõuab neid kinnitada 15–20 tükki. Keskmine element on korrusekõrgune ja umbes kuue meetri laiune. Tavalise viiekordse maja külge monteeritakse elemente paar nädalat ja kui see on tehtud, võetakse seestpoolt ära vanad aknad, ühendatakse uue elemendi aurutõke vana elemendi sisepinnaga, tehakse ära sisepaled ja ongi valmis.
„Imelihtne!“ ütleb Mateki tegevjuht Sven Mats. Umbes nii käib tehaseline renoveerimine ka teistes ettevõtetes. Eestis on veel kolm majatehast, kes on sellega tegelenud. Meil paraku on nii maju renoveeritud veel väga vähe. Matekil on aga kogemused Euroopas juba alates aastast 2017, kui töötati koos Tallinna Tehnikaülikooliga välja lahendus ja renoveeriti esimene viiekordne maja.
„Nüüdseks oleme selle lahendusega Saksamaal ligi 15 maja renoveerinud ja näeme, et järgmisel aastal kasvab seal maht 50–100 projektini,“ on Mats lootusrikas. Matekil on Saksamaal kaks suurt klienti, sealsed suurimad üürimajade omanikud. Sarnaselt Eestile maksab ka Saksamaa renoveerimiseks toetusi, seal on aga tehaselise renoveerimise toetusmäär traditsioonilisega võrreldes natuke kõrgem.
„Eestis oleks vaja renoveerida suurusjärgus 3–5 korda rohkem just tehaseliselt, eriti suuremate objektide puhul on see kiirem ja kuluefektiivsem,“ arutleb Mats. „Tehaseline renoveerimine eeldab suurt mahtu, kus kvartalite kaupa võetakse ette 10–20 maja korraga, vähendades nii kulubaasi 20–25%. See muudab tehaselise renoveerimise konkurentsivõimeliseks, kiireks ja mugavaks.“
Mats näeb lisaks renoveerimisturule suurt perspektiivi ka puidust uusehituste osas. „Euroopa trendidele tuginedes peab ehituslahendus muutuma tööstuslikumaks ja seeläbi taskukohasemaks, kasutusele tuleb võtta tüüpprojektid, mis võimaldavad kvaliteetsemat ja soodsamat tööd.“
Eestis on nii renoveerimine kui ka üldse puitehitus Matsi arvates kinni tellijates ja uskumises. „Kui Saksamaal piisab suure kinnisvaraomaniku otsusest, siis meil on keerulisem – iga korteriühistu ise otsustab, kas ja mismoodi renoveeritakse,“ kirjeldab Mats. „Täna seisab tehaseline renoveerimine Eestis otsustusprotsessi taga kinni.“
Lisaks ootab protsess ka selle taga, et häid näiteid Eestist praegu veel tuua ei ole. „KredEx on ühe hanke läbi viinud, mis minu hinnangul ei läinud päris nii, nagu oleks võinud minna,“ avab Mats tausta. „Kuna kriteerium oli ainult hind, siis võitis pakkuja, kes tegi tagantjärele tõdedes alapakkumise, mis omakorda viis selleni, et pakkuja on täna saneerimisel ja enamik neid projekte ei ole lõpetatud.“
Renoveerimise kõrval on Matekil töös ka Soome kõige suurem puidust korrusmajade projekt, mis koosneb neljast majast kokku 360 mooduliga. 8-korruselised majad on mõeldud elamiseks tudengitele. Unikaalsena kasutatakse konstruktsioonis ristkihtliimpuitu, mis on samuti Eesti päritolu, toodetud Arcwoodis.
Tehaselise renoveerimisega tegeleb ka KMT. Eestis on nad sel viisil korda teinud 5 kortermaja ja veel 3 on hetkel töös. Saksamaal on lõpetamisel kümne väiksema kortermaja tehaseline renoveerimine. „See on konkurentsitihe valdkond, eriti täna, mil eksport üldiselt ja seega ka kogu majandus on tugevas languses,“ tõdeb KMT juhatuse liige Martin Talts.
Ettevõte teeb koostööd ka avaliku sektoriga. „Suhtleme tihedalt nii kliimaministeeriumi ametnike kui EIS-i töötajatega,“ selgitab Talts. „Anname tagasisidet oma kogemuste kohta tehaselisest renoveerimisest, samuti oleme teinud ettepanekuid toetusmeetme paremaks disainimiseks.“
Puitmajasektori seis jääb Taltsi hinnangul endiselt keeruliseks ja lähema poole aasta sees pigem ei parane. „Positiivne on teadmine, et riik on lubanud kahekordistada uue aasta algul avatavas taotlusvoorus kortermajade renoveerimistoetust ja et toetusmäärad vähemalt ei lange,“ toob ta välja. „Negatiivne on meie tööstuste konkurentsivõime vähenemine. Põhjusteks kallimad sisendid (tooraine, energia, tööjõukulud), Rootsi ja Norra kroonide vahetuskurss, kõrged intressimäärad, Eesti asukoht atraktiivsete turgude suhtes jms.“
Taltsi sõnul leidub ka ettevõtteid, kes hoiavad end elus kodumaisele jõukale erakliendile maju ehitades. Üks neist on Finnlog, kes aastate jooksul lisaks koduturule ka oma sihtturgudel välismaal püüdnud müüki kasvatada ja müügivõrgustikku üles ehitada. „Seetõttu ei sõltu meie tulemuslikkus ainult ühe turu käekäigust, mis on väga oluline riskide maandamisel,“ selgitab juhatuse liige Kuldar Arro. „Tegutseme aktiivselt lisaks Eesti turule ka Soomes ja Saksamaal ning oleme rahulikus tempos, kuid süsteemselt ja järjekindlalt sisenemas ka järgmistele eksportturgudele. Kindlasti oleme ka meie sõltuvuses üldisest majandusseisust oma sihtturgudel, kuid püüame hoida fookust, olla müügis aktiivsed ja läbi hea töö tugevdada oma kaubamägi usaldusväärsust. See kõik aitab ka rasked ajad üle elada.“
Allikas: Õhtuleht, Mari Kartau (Maaleht) 23.12.2023