Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Puitmajaliit ja -klaster korraldasid 12. mail 2021 esimese Kestliku ehituse veebikonverentsi. Konverentsil käsitleti ehitusvaldkonna mineviku, oleviku ja tulevikuga seotud teemasid. Ehitusvaldkonda arendades peame silmas pidama kõiki neid ajaperioode.
Tulevik on ühest küljest mineviku ja oleviku projektsioon ja teisest küljest inimese kujutlusvõime vili, mis ehitusvaldkonnas väljendub planeerimises, kavandamises ja ehitustööde plaanimises. Samuti kujundavad ehitusvaldkonna tulevikku tänased ühiskondlikud kokkulepped, näiteks Euroopa rohelepe ja Eesti ehituse pikk vaade aastani 2035.
Inimese elukeskkond omab olulist rolli ühiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus. Inimene kujundab läbi ehitustegevuste elukeskkonda, milles ta veedab enam kui 90% oma ajast. Samuti loovad ehitusvaldkonna ettevõtted majanduslikku rikkust ja eeldused jätkusuutlikule elukeskkonnale. Kuid ehitatud elukeskkonda ja ehitust on pikalt kammitsenud olulised probleemid. Ehitusvaldkonna suurimateks väljakutseteks on madal tööviljakus, puudulik tööohutus, aja, raha ja materjalide pidev raiskamine. Samuti on puudulik keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamine. Üks kolmandik maailma prügist tekib ehitamisel ja ehitistes – 40% kogu energiatarbest kulub ehitatud elukeskkonna töös hoidmisele ja ligikaudu 50% kogu CO2 heitmest tekib ehitatud elamukeskkonnas.
Sellest ajendatult on eesmärgiks seatud jätkusuutliku elukeskkonna rajamine. Rohelise kokkuleppe raamistiku ehk roheleppe eesmärgiks on süsinikuneutraalse majanduse saavutamine aastaks 2050. Roheleppe eesmärkide saavutamisel langeb ehitussektorile väga suur vastutus. Ehitussektoril on oluline roll mitmete eesmärkide täimisel, näiteks tervise ja heaolu kasvatamisel, puhta vee ja sanitaartehnika pakkumisel, jätkusuutliku energia loomisel ja kasutamisel, tööhõive ja majanduskasvu arendamisel ja tööstuse uuendamisel. Selleks oodatakse ehitussektorilt ringmajanduse juurutamist, energia- ja ressursitõhusat ehitamist ja renoveerimist ning digitaliseerimist. See eeldab tihedat koostööd nii ettevõtjate, kohalike omavalitsuste kui ka ülikoolide vahel.
Poliitikud ja riigiametnikud peavad kujundama poliitilist ja õigussüsteemi selliselt, et see ei hakkaks negatiivselt mõjutama ühiskonna ja majandustegevuse arengut. Konverentsil osalejad tutvusid Rootsi Växjo linna ja Eesti keskkonnasäästliku ehituse visioonidega. Fredrik Linblad (PhD) tutvustas Växjo targa linna ja keskkonnasäästliku ehituse strateegiat, puitehituse eesmärke ja eeliseid, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja ülikoolide koostööplatvormi. Samuti kirjeldas Fredrik kohaliku omavalitsuse hoobasid ehitatud elukeskkonna keskkonnasäästlikuks arenguks, näiteks seades lisanõudeid läbi planeeringute. Erkki Seinre (PhD) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist rääkis Eesti strateegilistest eesmärkidest, milleks on ringmajanduse juurutamine ja süsinikuneutraalne ehitus. Kuna puit mängib olulist rolli nende eesmärkide täitmisel, siis Siim Leisalu, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees ja Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liige, tutvustas Eesti puitmajasektori valmisolekut, võimekust ja puidust ehitamise näidisprojekte.
Pelgalt poliitikast ja õigusruumi kujundamisest ei piisa. Muutuma peab ka inimeste mõtteviis ja kord kuidas tehakse ettevõtlust ja investeeringuid. Eesti “Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu” toob kaheksa peamise probleemi hulgas välja ehitusvaldkonna vähese avatuse innovatsioonile. Oluliste põhjustena nimetatakse vähest koostööd valdkondade, ettevõtete, ülikoolide ning teadusarenduskeskuste vahel ja ebapiisavat spetsialistide ettevalmistust innovatsiooni juhtimiseks, väljatöötamiseks ja juurutamiseks. Konverentsil käsitleti mitmeid ehituse innovatsiooniga seotud teemasid. Palju räägiti industrialiseerimisest, kui protsessi innovatsioonist ja sellega seotud võimalustest ja väljakutsetest. Lauri Tuulberg, Welement AS tegevjuht, arutles arhitektuuri olulisusest industrialiseeritud ehituse elukaares ja tööstuslike ehitussüsteemide rakendamisest ehituses. Keit Paal, Harmet Bathroom OÜ tegevjuht, tõi näite süsteemi põhimõtete rakendamisest märgruumide tootmises ja sellega kaasnevatest eelistest: lühem ehitamise aeg ja süsteemselt tagatud kvaliteet. TalTechi professor Targo Kalamees (PhD) laiendas ideed hoonete renoveerimise konteksti, tuues välja võimalusi keskkonnasäästlikuks hoonete puitelementidega renoveerimiseks. Tuleohutuse spetsialist Rait Pukk, Fireplan OÜ, kirjeldas tuleohutuse tagamise võimalusi puidust fassaadide ehitamisel ja renoveerimisel.
Lisaks on ehitusvaldkonnas tekkinud arvukalt erinevaid uusi ideid, mis toovad uuendusmeelsust ja innovatsiooni ehitusvaldkonda ja ühiskonda tervikuna. Konverentsil tutvustas Metsä Woodi esindaja, Tuukka Kyläkallio (MSc), avatud puitlahenduste (inglise keeles Open Source Wood) projekti ja hübriidlahenduste initsiatiivi. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur, Renee Puusepp (PhD), rääkis ringehituse põhimõtetest industrialiseeritud puitehituse kontekstis. Renee tutvustas mustermaja (inglise keeles Pattern Building) kontseptsiooni ringmajanduse juurutamiseks. Peder Fynholm tutvustas Horizon 2020 rahastatud projekti (inglise keeles Build-in-Wood) puitmajade ja -toodete ja protsesside arendamiseks. Peder tegi üleskutse osalemaks projektis teadmiste ja kogemuste vahetamiseks.
Konverentsi tagasiside põhjal sai kinnitust, et tegemist oli sisuka ja olulise konverentsiga, millele oodatakse iga-aastast järge. Konverentsile registreeris 303 inimest ja päeva jooksul külastas veebikonverentsi 260 osavõtjat. Konverentsil esinesid praktikud ja akadeemikud Eestist, Rootsist, Soomest ja Taanist.
Peamine konverentsi sõnum, mida saab kaasa võtta: „innovatsioon ehitusvaldkonnas algab meist endist ja kõigil osapooltel on oluline roll keskkonna säästmisel!“ – Ergo Pikas, TalTechi abiprofessor ja konverentsi moderaator.
Täname kõiki esinejaid, kuulajaid ja samuti toetajaid ning korraldajaid, kelle abiga antud konverents ellu kutsuti.
Kohtumiseni järgmisel aastal!