Eesti puitmajatootjate rahvusvaheline tuntus ning sektori edulugu on viimase 10 aasta jooksul pakkunud hulgaliselt kõneainet. Sektori kiire areng on kaasa toonud ka arvestatava tööjõuvajaduse suurenemise. Kvaliteetse tööjõu pealekasvu tagamiseks annavad palkmajade ehitamise alast haridust edasi mitmed Eesti kutsekoolid. Lõpetajate kutsekvalifikatsiooni hindab igal aastal kutse välja andjana Eesti Puitmajaliit.
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil toob välja, et puitmajasektori käibest 65% teevad element- ja moodulmajade valmistajad, 30% masintoodetud palkmajade ning aiamajade tootjad ning 5% käsitöö palkmajade valmistajad. “Kõiki tüüpi puitmajade tootmine ja püstitamine vajab erioskustega spetsialiste. Palkmajaehitaja kutseõppe läbinul on need oskused olemas ning seega on ka sektori ettevõtete uksed neile avatud.” Kivil lisab, et puitmajatootjate mahtudes on viimase 10 aastaga toimunud üsna suur muutus ning kogu sektoriga võrreldes võib jääda mulje, et käsitööpalkmajade maht on trastiliselt vähenenud. “Kindlasti ei ole see nii,” kommenteerib Kivil ning lisab, et palkmaja on tootena nišš ning eksklusiivne valik, millele on alati kliente. “Element- ning moodulmajade tootmise ja ekspordi mahud on lihtsalt niivõrd agressiivselt kasvanud, et jääb mulje käsitööpalkmajade tootjate vähenemisest,” lausub Kivil.
12. oktoobril toimus Pärnu Kutsehariduskeskuses iga aastane palkmajaehitajate kutseeksam, kus kvalifikatsiooni taotlejad üle Eesti said võimaluse oma pädevusi komisjonile tõendada. Pärnus palkmajaehitaja täiendkursusel osalenud Ott Otsmann toob välja, et sattus palkmajaehitust õppima, kuna otsustas mõned aastad tagasi teha elus kannapöörde. “Olles 7 aastat töötanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhina, tundsin vajadust praktilise puutöö järele, mida oma kätega teha. Asutasin oma ettevõtte ja proovin nüüd hobi tööks muuta. Seega oli loogiline samm oma oskusi puidutöö valdkonnas täiendada, seda enam, et plaanis on ehitada omale väike töökoda. Pärnu Kutsehariduskeskuse täiendkoolitus ja selle karismaatiline juhendaja Karli Edo on seda eesmärki suurepäraselt täitnud. Õpe on olnud intensiivne ning tunnen, et tänu sellele olen omandanud uusi oskusi,” kommenteerib oma valikuid kutseeksamil osalenud Otsmann.
Kivil lisab, et palkmajatootjate jaoks on tööjõud kindlasti väljakutse ning selles kontektis on kvaliteetne kutseõpe äärmiselt oluline. Praegu annavad sellealast teadmist edasi Pärnu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Vanaajamaja koolituskeskus Moostes ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Ka ettevõtte juhid hindavad kutset kõrgelt, kuna viienda taseme palkmajaehitaja kutse annab võimaluse registreerida ettevõtte ka majandustegevuse registris. Möödnunud nädalal toimunud eksamil omistati palkmajaehitaja kolmanda taseme kutse kuuele, neljanda taseme kutse ühele ning viienda taseme kutse kahele palkmajaehitajale.
Eesti Puitmajaliit soovib spetsialistidele edu erialases tegevuses.
Kutse andmine on osa kutsesüsteemist. Kutsesüsteem on inimeste tööalase kompetentsuse hindamise ja tunnustamisega seotud tegevuste kogum. Eesti Puitmajaliidul on õigus andkutseid: palkmajaehitaja tase 3, palkmajaehitaja tase 4 võimaliku spetsialiseerumisega käsitöö palkmaja tootjaks, palkmajaehitaja tase 5 võimaliku spetsialiseerumisega käsitöö palkmaja tootjaks.