Eesti Puitmajaliit koos Tallinna Tehnikakõrgkooliga osalevad rahvusvahelises puitehituse propageerimise ja hariduse edendamise programmis „Sustainable High-Rise Buildings Designed and Constructed in Timber (HiTimber)“. Kolme aastase projekti eesmärk on eri riikidest projektipartnerite koostöös välja töötada uus õppemoodul puithoonete ehitamise paremaks õpetamiseks kõrgkoolides.
Paljud ehitussektori spetsialistid kinnitavad, et puidust kõrghoonete trend on kasvamas ja üha enam mõeldakse selle peale, kuidas asendada ehitussektoris keskkonda saastaval viisil toodetud ehitusmaterjale (nt teras, betoon) loodussõbralikematega. Puit on siinkohal alternatiivina ideaalne materjal: seda on võimalik kasvatada ja ressursina taastada jätkusuutlikult majandatud metsades, puit seob keskkonnast globaalseid kliimamuutusi põhjustavat süsinikdioksiidi ning ei saasta tootmisprotsessi käigus oluliselt keskkonda. Puitu kasutatakse ehitustööstuses üha enam ning puidust kõrghooneidki ehitatakse järjest rohkem. Samas on puidust kõrghoonete ehitamise alane teave ja haridus endiselt kesine. HiTimber projekti eesmärk on jagada erinevate riikide parimaid praktikaid ning käivitada ülikoolides protsessid puidust kõrghoonete projekteerimisalase, ehitistegevuse juhtimise ja kinnisvara korraldamise oskusteabe laialdasemaks levikuks.
HiTimber projekt kirjutati mitme partneri koostöös, et täita tuleviku nõudmised kõrgharidusele, arvestades innovatsiooni, jätkusuutlikkust, rahvusvahelist ning ülikoolidevahelist ja ettevõtlusalaseid lähenemisviise. Projekti põhiliseks väljundiks saab olema uus õppemoodul/valikainete grupp ning põhjalik puidust kõrghoonete projekteerimise õpik, mida osalevad kõrgkoolid saavad edaspidi kasutada ehituseriala õppeprogrammide täiendamiseks ja jätkusuutlike puidust kõrghoonete ehitamise õpetamiseks.
Puidust ehitamise propageerimine
Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, arhitekt Mihkel Urmet näeb HiTimber projektis osalemist olulise ja edasiviiva jõuna puitehituse propageerimisel. „Projekt võimaldab eri riigi partneritel ja valdkonna organisatsioonidel omavahel infot jagada ning eriti oluline on selle juures see, et jagatud materjal koondatakse kokku ka sisuliseks puitkonstruktsoonide õpetamise juhendmaterjaliks. See aitab tulevikus tudengitele puidust ehitamise ja puithoonete projekteerimise külgi paremini tutvustada.“ Puitmajaliidul, kui projekti ühel eestipoolsel partneril on hea meel, et projekt on edukalt käivitunud. „Meie kogemused ja know-how puithoonete projekteerimisel ja ehitamisel on kahtlemata teiste projektipartnerite poolt hinnatud sisendiks. Järelikult võime uhked olla ja öelda, et liigume õiges suunas,“ sõnab Urmet.
Õppenädalad tudengitele
Projekti avas 2017. aasta lõpus partnerite kohtumine Tallinnas, kus kinnitati ühiselt edasised plaanid ja eesmärgid. 2018. aasta alguses järgnes sellele projektimeeskonna kohtumine Taanis, kus arutati üliõpilastele korraldatava intensiivprojekti läbiviimist. Käesoleva aasta aprillis toimus projektis osalevate kõrgkoolide tudengitele õppenädal Suurbritannias. Esimesel 2-nädalasel õppeperioodil Southamptonis osales kokku 30 üliõpilast nii Portugalist, Leedust, Taanist, Suurbritanniast kui ka Eestist. Üliõpilastele tutvustati puithoonete projekteerimise eripärasid ja anti grupitööna ülesandeks projekteerida olemasolev betoonist hoone ümber puitkonstruktsioonil hooneks selliselt, et täidetud oleks kõik kehtivad ehitusnõuded. Ülesande täitmise kõrval peeti tudengitele puitkonstruktsioonide teemadel loenguid ja juhendati spetsiifilistes küsimustes.
Eestist osales õppenädalatel 5 Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi tudengit.
Rõhuasetused ehitustegevuses on regiooniti erinevad
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktori Martti Kiisa sõnul on projekti üheks kõige suuremaks väärtuseks märkimisväärne silmaringi laienemine. „Igal Euroopa regioonil on ehitustegevuses omad eripärad ja rõhuasetused. Hakkad ikka hoopis teise nurga alt vaatama ühte hoonet, kui ühes meeskonnas töötavad koos inimesed Põhjamaadest, Lõuna-Euroopast ja nende vahepealt. Mõni paneb rõhu maavärinakindlusele, teine ehitusfüüsikale või hoopis ekstreemsele tuulekoormusele ning see informatsioon valgub mööda gruppi laiali. Selline mitmekesisus on meeldivalt nakkav ja sunnib oma väikese piirkonna kastist välja vaatama“.
Eesti Puitmajaliit panustas projektipartnerina toimunud õppenädala programmi lektorite kaasamise ja loengutega puitkonstruktsioonide ning puitarhitektuuri teemal. Tudengitele andis loengu Jüri Kliimask inseneribüroost Pluss OÜ ning arhitekt Mihkel Urmet arhitektuuribüroost TEMPT OÜ.
Projekti teised partnerid on VIA UC, Southampton Solent University, Tallinna Tehnikakõrgkool, Vilnius Gediminas Technical University, Universidade de Lisboa, Chartered Institute of Architectural Technologies (CIAT), Chartered Institute of Builders (CAOB), Denmark Constructor Union (KF union), TISEM, LDA (TISEM), serQ – Centro de Inovação e Competências da Floresta – Associação, Sonae Group and Amorim Group, Eesti Puitmajaliit, Lithuanian Association of Timber Houses Producers, Lithuanian Builders Association and Lithuanian Real Estate Development Association, Study and Consulting Center (SCC).
Projekt kestab 3 aastat (2017-2020) ja on rahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.