Ka kõige väiksem majake võib vahel olla millegi suure alguseks. See, mis sai alguse pelgalt turu-uuringust, et selgitada välja nõudlus ehitussoojakute järele, on nüüdseks arenenud Baltikumi suurimaks moodulmajade tootjaks. Nii saabki alguse Harmeti edulugu – sellest, et mõned ärimehed kohtuvad esimest korda omavahel, leiavad ühise keele uue toote väljatöötamiseks ning kes on visad läbi tule ja vee saamaks üheks juhtivaks moodulehitusettevõtteks Skandinaavias.
Harmeti juhatuse esimees Toomas Kalev mäletab neid algusaegu eredalt. “Mängisime mõttega oma metallkonteinerite ärist loobuda seoses idast suureneva kulusurve tõttu ja olime innukad leidma turuvõimalusi ehitussoojakute tootmiseks, kui meie teed ristusid Ivar Valdmaa ja Toomas Linamäega CRAMOst, kes tundusid meie plaanidest tõsiselt huvitatud. Saime oma esimese moodulmajakese valmis 6-12 kuu jooksul alates esialgsest kohtumisest ja olime veel näljased rohkem järgi, kuigi algul töötas projekti kallal 1-2 inimest ja meie võimakus piirdus 1 mooduliga kuus. Täna töötab meil üle 800 inimese ja müüme moodulhooneid Skandinaaviasse, Suurbritanniasse ja isegi Ameerika Ühendriikidesse,” on Kalev uhke. Praktilist lähenemisviisi eelistades, ei ole talle ka moodulite kokkupanek võõras. “Ütlen alati meie uutele töötajatele kontoris, et minge tehasekorrusele ja lööge kaasa – nii õpite vähemalt 5 korda kiiremini kui terve päev arvuti taga istudes.”
Projekteerimine ja inseneritöö on võtmetähtsusega
Harmeti 20 tegevusaasta jooksul on olnud üsna palju õppimisi, 2008. aasta finantskriis on ellujäämiseks eriti väärtuslikke õppetunde andnud. Numbrid paistsid suurepärased, pakkudes ettevõttele kindlustunnet, et kõik läheb hästi. „Kuid äri ajades ei saa kunagi rahulikult võtta, alati peab ennast täiustama ja suurendama tõhusust, vastasel juhul on oht, et kaotate fookuse ja muutute liiga haavatavaks.” selgitab Kalev. Nendel segastel aegadel pidi Harmet isegi kaubaaluseid kokku panema, et töövoog jätkuks ja töötajad oleksid hõivatud. „Raskete aegade eest ei saa põgeneda, kuid nendega saab õppida toime tulema, mistõttu oleme pühendunud alati reservide loomisele ning tunneme vastutust oma tegude ja lubaduste eest. Kasutame endiselt sama kaubamärki, meil on ikka samad inimesed eesotsas ja vastame ikka samadele telefoninumbritele – see vastupidavus kasvatab usaldusväärsust nii meie partnerite kui ka töötajate silmis,“ usub Kalev.
Tänapäeval on Harmeti suurimaks väljakutseks tõhususe suurendamine, kuna tööjõukulud tõusevad ning Skandinaavias ja mujal asuvad kliendid ei soovi ise transpordi kulusid kanda, mistõttu peab Harmet leidma lahendusi, et hoida hinnad eksporditurgudel konkurentsivõimelised. Õnnelik juhus andis Harmetile võimaluse osta mõned aastad tagasi Peterburist ühe moodulmajatehase vähe kasutatud monteerimisliinid, luues seega täiendava puhvri tootmisvõimsuse reserviks. Tootmisvõimsus ise on aga vaid osa võrrandist – tõhusus saavutatakse kogu väärtusahela sujuva toimimise kaudu, alates esialgsetest joonistest kuni lõpliku kokkupanemiseni ja kvaliteedikontrollini. “Projekteerimine ja inseneritöö on sujuva tööprotsessi võtmekoht, mistõttu on Harmet loonud eraldi tütarettevõtte kõigi projekteerimis- ja inseneritööde jaoks, mis tõenäoliselt kasvab tulevikus meie põhitegevuseks. Nagu meie sektoris öeldakse, ei ole mitte ehitajad need, kes loovad nullenergiaga hooneid, vaid insenerid!” ütleb Kalev.
Ekspordivõimalused Suurbritannias ja USA’s
Harmeti tooteportfell koosneb peamiselt kortereramutest, hotellidest, vanadekodudest, üliõpilaskodudest, büroo ja kontorihoonetest, koolidest ja lasteaiadest – sisuliselt kõigist ehitistest, mida saab ehitada eeltoodetud moodulidest. Kuid hiljuti on Harmet laienenud ka muudesse valdkondadesse, sealhulgas spetsiaalselt ehitatud märgruumi moodulite tootmisse, mida ehitatakse Eestis ja Soomes asuvates tehasetes. Teine uus suund on kinnisvara arendamise projekt Soomes, kus Harmet teeb koostööd Soome TILA kontserniga, et arendada 74 hektari suurusel maa-alal asuvat elamurajooni Helsingi lähedal. “See toetab tugevalt meie ambitsiooni areneda modulaarsete hoonete tootjatest ka ise peatöövõtjaks”, rõhutab Kalev.
Välisturgude laienemine on Harmetile loomulik, kuna 90% ettevõtte toodangust eksporditakse Skandinaaviasse, peamiselt Rootsi, millele järgnevad Norra ja Soome. Harmeti sihid on aga veelgi kõrgemal – järgmised riigid on Suurbritannia ja USA. Skanska ja IKEA ühisettevõte BoKlok on tellinud Harmetilt mitu kortermaja, et leevendada Ühendkuningriigi üha suurenevat eluasemepuudust. Esimesed neli kortermaja ehitatakse eeldatavasti 2021. aastal Bristolis. Pioneerliku kontseptsiooni sisuks on esimese puitkarkassil ehitatud modulaarse kortereramute süsteemi sertifitseerimine riikliku hoonete ehituse nõukogu poolt (National House Building Council). Teist uut prototüübi kontseptsiooni arendatakse spetsiaalselt USA eluasemeturu jaoks, mida hakatakse tootma Eestis ja veetakse üle Atlandi ookeani.
Jätkusuutliku visiooni radadel
5 tehast ja 800 töötat, tagavad Harmetile olulise konkurentsieelise oma regiooni teiste sarnaste ettevõtete ees – võimekuse täita ulatuslikke võtmed kätte projekte. “Me oleme võimelised tegelema 20 miljoni euro suuruste ehitusprojektidega ja julgen öelda, et meie piirkonnas ei ole palju teisi, kellel oleks selline võimekus. Inseneritööl ja projekteerimine on siin väga oluline, kuna suurte projektide puhul hakkab mängima väga suurt rolli mastaabisääst. Meie kliendid ei pea teadma moodulehituse üksikasju, meie spetsialistid teavad täpselt, milliseid lahendusi pakkuda. See on eriti oluline praegu, kui suured kinnisvarafondid ja mitte enam ehitusfirmad on peamiseks töövõtjaks”, selgitab Kalev.
Puidu kasutamisel peamise ehitusmaterjalina on ka ökoloogilisem. Puit aitab süsiniku säilitamisel mitte ainult vähendada kliimamuutuste mõju ja ülemaailmset süsinikdioksiidi heitkogust, vaid pakub ka hoone igapäevaste kasutajate jaoks tervislikumat keskkonda. „Järgime jätkusuutlikkuse visiooni, mistõttu kasutame oma tehastes päikeseenergiat ja istutame igal aastal nii palju uusi puid, kui on eelmise aasta jooksul meie toodetes kasutatud. Nii nagu soovime vältida vigu oma moodulhoonete projekteerimisel, valmistamisel või kokkupanemisel, tahame ka tagada, et me ei kahjustaks keskkonda,“ võtab Kalev kokku.
