ESTDEV ja Harmet sõlmisid ligi 2 miljoni eurose lepingu kortermaja ehitamiseks Ukrainasse

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) sõlmimas lepingut OÜ Harmetiga. Foto: ESTDEV
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) sõlmimas lepingut OÜ Harmetiga. Foto: ESTDEV

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) sõlmis lepingu Eesti suurima moodulhoonete tootja OÜ Harmetiga sisepõgenike kortermaja ehitamiseks Brussõlivi väikelinna Žõtomõri oblastis.

Ehituspartneri leidmiseks korraldas ESTDEV riigihanke, mille sisu oli 18 korteriga hoone puitmoodulite projekteerimine, tootmine, transport ja paigaldamine Ukrainasse. Ligi 2-miljoni eurose lepingu võitis OÜ Harmet, kel on tööde lõpetamiseks 250 kalendripäeva. Kortermaja valmib 2026. aasta kevadel. 

“Harmetil on hea meel panustada Eesti ja Ukraina uude koostööprojekti, et toetada Ukraina ülesehitamist. Eesti puitmajad on kõrgelt hinnatud Skandinaavias. Projekti kaudu avaneb võimalus tutvustada meie kortermajade ehituslahendusi ka Ukrainas. Võtame seda vastutust tõsiselt ja anname endast parima projekti õnnestumisse,” kommenteeris Harmeti tegevjuht Alo Tamm. 

Kortermaja koos pommivarjendiga rajatakse Brussõlivi väikelinna Žõtomõri oblastis, et leevendada sisepõgenike eluasemekriisi Ukrainas. 

Brussõlivi sisepõgenike kortermaja arhitektuurne eskiis. Foto: ESTDEV
Brussõlivi sisepõgenike kortermaja arhitektuurne eskiis. Foto: ESTDEV

ESTDEV-i tegevjuhi Klen Jääratsi sõnul annab sisepõgenike kortermaja ehitusprojekt Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda Ukraina ülesehituses ning tutvustada Eesti innovatsiooni ja kogemust puitmoodulhoonete tootmisel.  

“Eesti on Euroopa suurim puitmoodulhoonete eksportija, meil on tugev ehitussektor ning väärtuslik kogemus Ukraina ülesehitusel osalemisest. Teisalt, Žõtomõr on väga metsarikas piirkond, kus on suur eeldus tugeva puitmajasektori tekkeks,” selgitas Jäärats lisades, et uued võimalused majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks aitaks oluliselt kaasa nii sisepõgenike kui ka rindelt tagasipöörduvate meeste sulandumisele ühiskonda. 

Sõja alguskuudel võttis Žõtomõri oblast vastu ligikaudu 126 000 sisepõgenikku. Neist ca 56 000 on piirkonda jäänud, kellest omakorda 1200 inimest on elab nüüd Brussõlivis. 

Umbes Elva suurusele väikelinnale Brussõlivile on põgenikele eluaseme pakkumine suur väljakutse. “Mul on hea meel, et eestlased aitavad meil pakkuda uue korteri ja uue elu neile, kes Vene agressioonisõja tõttu pidid oma kodudest lahkuma,” sõnas Brussõlivi kohaliku omavalitsuse juht Volodymyr Habinets .  

Lisaks Brussõlivile renoveerib Eesti üht sisepõgenike kortermaja ka Ovrutši linnas, mis valmib selle aasta lõpuks.  

ESTDEV ja Harmet on teinud varem koostööd ka Eesti esimese ülesehitusprojekti – puitmoodulitest lasteaeaia ehitusel Ovrutši linna.