Harjumaale Kiili ehitatud kahekordne Elektrilevi koolituskeskus on ainulaadne hoone mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. See pandi püsti Eesti Kunstiakadeemias välja töötatud mustermaja põhimõtteid kasutades.
Elektrilevi uus koolituskeskus Kiilis näeb välja nagu üks tavaline puitmaja, kuigi tegu on Eesti kunstiakadeemias välja töötatud ainulaadse mustermaja lahendusega.
Piltlikult öeldes on see maja tehases toodetud legoklotsidest kokku pandud.
“Ruummoodul koosneb laest, põrandast ja raamidest ehk ta on sisuliselt tikukarp, millel külgi ei ole. Need küljed saab sinna külge panna fassadi-, välis- või siseseinad, aga ruummoodulit saab siia tuua avatud külgedega karbina ja neid üksteise kõrvale ladudes me saame suurema siseruumi,” rääkis kunstiakadeemia mustermaja uurimisrühma juht Renee Puusepp.
Kui ruumi on rohkem vaja, siis on võimalik üks välisseintest ära võtta ja panna tekkinud seinaava kõrvale lisamoodul, vana välisseina saab kasutada uue mooduli juures. Just paindlikkus ongi Puusepa sõnul mustermaja puhul oluline. Teatrite või kontserdimajade ehitamiseks see lahendus ei sobi, küll aga saab seda kasutada koolide, haiglate, kortermajade, aga miks mitte ka vanglate rajamiseks.
“Aktuaalse kaamera” palvel hoonet vaadanud arhitekt Vahur Sova ütles, et hetketrend soosib ökonoomsemaid ja lihtsamaid lahendusi.
“Tehakse küll ju puidust moodulmaju, kus lausa ruumide kaupa, ruumide sisustusega kõik on juba valmis. Aga sellist universaalset konseptsiooni küll ei ole olnud, et ta niivõrd igale poole kohandatav on. Nad on ikkagi suhteliselt olnud kohapõhised või ühe projekti põhised,” ütles Sova.
Mustermaja loomisel on arvestatud, et seda oleks võimalik lahti võtta ja soovi korral mujal, miks ka mitte teistsugusel kujul, kokku panna. Nii näiteks on kasutatud kruve, mitte naelu, sest naela välja tõmbamine lõhub puitu, aga oluline on element tervena kätte saada.
“Siin on see võlu, et seda karkassi, 3×3 ja 3×6 moodulit saab igale poole vedada, aga kui võtta need seinad kaasa, siis praktiliselt ma arvan, et iga koht tingib uued avad, uued ava suurused, palju nüüd neist seintest järgi jääb,” sõnas Sova.
Kahe aasta pärast peaks Põhja-Tallinna kerkima kaks mustermaja lahendust kasutavat lasteaeda, aga laiemat kasutust leiab see lahendus ilmselt mujal Euroopas.
“Praegu on huvi tundnud suur Saksa ehituskorporatsioon, kes tahab võtta kasutusele Saksamaal ja praegu käivad tööd, et see Saksa turule kohandada. Loodetavasti toodetakse need Eestis ja nemad pakuvad koolimajade ja lasteaedade lahendusi,” sõnas Puusepp.
Kui senised Eestis toodetavad moodulid on seotud ühe kindla projektiga, siis mustermaja lahendus hakkab Puusepa sõnul olema vabavara, kõigile kasutada, nagu näiteks on Vikipeedia.
Allikas: ERR, Hanneli Rudi 19.12.2023