27. novembril toimunud ehituskonverents Ehitus 2025+ „Uus või vana?“ oli Eesti ehitussektori aasta üks olulisemaid sündmusi. Konverents keskendus vanade hoonete renoveerimisele ja tehaseliste meetodite rakendamisele, tuues kokku ehitusvaldkonna tipptegijad, teadlased ja otsustajad. Ürituse korraldamisel ühendasid jõud nii Eesti ehitus- ja arhitektuurivaldkonna erialaliidud kui Kliimaministeerium.
Konverentsi keskne teema oli vanemate hoonete säilitamine ja rekonstrueerimine, võttes arvesse ka ringmajanduse põhimõtteid. Konverentsil arutleti, kas vanade hoonete renoveerimine vastab tuleviku jätkusuutlikkuse nõuetele ja kuidas on tehtav selle juures ka ringmajanduslik lähenemine. Üheks põhiküsimuseks oli, kas säilitada ajaloolist ehituspärandit ja hoonete senist kasutuskontseptsiooni või mõtestada lahendusi ümber ja rajada uusi. Olulist tähelepanu sai ka puitmajasektori lahendus käimasolevas renoveerimislaines ehk tehaseline renoveerimismeetod ja selle eelised, mis võimaldavad hoonete renoveerimisprotsessi kiirendada ja parendada elanikkonna elukvaliteeti.
Lisaks jagasid praktikud kogemuslugusid edukatest renoveerimisprojektidest, mis tõid esile tehaselise tootmise efektiivsuse ja kvaliteedi, lühemad ehitusperioodid ja väiksema keskkonnamõju ning ringmajanduse mõõtmed. Kõlama jäi sõnum: jätkusuutliku renoveerimise tulevik peitub innovatsioonis ja koostöös. Puitmajasektorit esindas ettekandega Timbeco ehitusinsener ja tehaselise renoveerimise ning ringmajanduse spetsialist Eero Nigumann, konverentsi modereeris Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige ja majatehase Welement AS tegevjuht Lauri Tuulberg
Põneva nüansina tuli nii ehitusfirm Rand&Tuulberg nõukogu liikme Raivo Rand ettekandest kui ka konverentsi lõpupaneeli arutelust välja rekonstrueerimisele rakenduv käibemaks ja selle tõttu toetuse osakaalu vähenemine korteriühistute jaoks. Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos selgitas, et tavapärane rekonstrueerimistoetus Tallinnas ja Tartus on 30% projekti kogumaksumusest. Kui korteriühistu rekonstrueerimisprojekt maksab näiteks 1 miljon eurot, siis käibemaksuga kokku tuleb ühistul maksta 1,22 miljonit eurot. Sellest toetust saavad ühistud 366 000 eurot, kuid riigile tasutakse kogu projekti pealt käibemaksuna 220 000 eurot. Tegelik toetus väheneb seega 146 000 euroni ehk 30% asemel saab ühistu toetust kõigest 12%. Riik saaks siin mõelda maksuerisuse lahendusele, sest niigi ülitempokas renoveerimismaratonis tuleb korteriühistutele anda oluliselt suuremat tuge ja iga euroraha eesmärgipäraselt ära kasutada.
Konverentsi raames kuulutati välja ka valdkonna aasta parimad. Auhindu anti üle innovaatilistele projektidele, silmapaistvatele ehitusjuhtidele ja tulevikutalentidele, kes aitavad kujundada ehitussektori jätkusuutlikku arengut. Teiste seas ka puitmajasektori aasta tegija, puitmaja sõber ja Eesti puitarhitektuuri mõjutaja. Loe Woodhouse Estonia autiitlitest lähemalt SIIT.
Kuula järele ka konverentsi podcasti “Kas tehasemajad muudavad kogu mängu?”. Saatekülalisteks Timbeco juhatuse liige Tõnis Vaiksaar ja Welemendi tegevjuht Lauri Tuulberg.