Neljapäeval 22.mail andis Eesti Puitmajaliit pidulikult üle tiitli Eesti puitmaja sõber 2013. Sündmuse tähistamiseks toimus Eesti Vabaõhumuuseumis seminar ja avati näitus „Eesti puitmaja – sajanditepikkune kogemus”.
Piduliku päeva avas Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats sõnadega: „Vabaõhumuuseum on väga õige paik puitmajaehitusele pühendatud seminari pidamiseks. Siin on näha, kuidas mitmesaja aastased puitmajad on suurepäraselt säilinud ja see on kinnitus eelmiste põlvkondade ehitajate kvaliteetsest tööst. Märk sellest, et eestlastel on puitmaja ehitamise oskused ja traditsioonid.”
Sven Mats andis Eesti Vabaõhumuuseumile tiitli puitmaja sõber üle sõnadega: “Puitmajaliidul ja Vabaõhumuuseumil on palju ühist – me mõlemad väärtustame puitehituse traditsioone ja kogemusi.” Vabaõhumuuseumi juhatuse esimees Merike Lang tänas auhinda vastu võttes ja ütles, et muuseumile omistatud tiitel on tunnustus nii muuseumile kui ka kõikidele Eesti vanade puumajade ehitajatele.
Pidulikule osale järgnes puiduteemaline seminar „Kust tuleb, kuhu läheb Eesti puitmaja“. Seminarikava oli koostatud andmaks ülevaadet puitmajade arengust – alates algelistest puithoonetest kuni tänapäevase puidust passiivmajani.
Puitmajaliidu endine juhatuse esimees Argo Saul andis kohaletulnutele ülevaate Puitmajaliidu ajaloost, alates algusaastatest, mil tegevus oli pigem klubilist laadi kuni tänase päevani, mil liidust on välja kujunenud kompetentsikeskus, vääriline partner liikmetele ja riigiasutustele. “Me liigume Eestis selles suunas, et puitu väärtustataks ehitusmaterjalina rohkem. Töötame selle nimel, et arhitektid nö avastaks puitu, et Eesti tootjate majad jõuaksid koduturule rohkem, kui see on tänasel päeval, mil 90% toodangust liigub edasi laia maailma,” ütles Saul.
Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi ettekanne “Esmane tootearendus Eesti puitmajaehituses” tutvustas puitmaja prototüübi arengut. “Vanad majad olid tõelised puitmajad, need ehitati ilma ühegi metallitükita. Ka lukud olid algselt puidust ja selline maja oli looduslähedane ja äärmiselt püsiv,” kõneles Pärdi.
Peeter Pere Eesti Arhitektide Liidust arutles, kuidas ja milliste vahenditega saaks puidu kasutamist ehituses populariseerida. Seminaripäeva lõpetas Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis ettekandega “Aasta passiivmajas.“ Leis tutvustas lühidalt oma passiivmaja ehitamise protsessi. Ta rääkis, kuidas soovist püstitada maja, mille energiatarbimine oleks võimalikult väike, jõuti ühel hetkel punkti, kus energiasäästmisele lisaks muutus aina olulisemaks ehitada võimalikult hea sisekliimaga maja.
„ Aastast 2019 alates peavad Euroopas ehitatavad ühiskondlikud hooned olema liginullenergiahooned, kaks aastat hiljem laieneb sama nõue ka eramajadele. Liginullenergiahoone ehitamine aga on märksa keerulisem kui passiivmaja ehitamine,” kinnitas Leis. Ta kutsus kõiki seminaril osalejaid õppima nii teadlastelt, kui Austria ja Saksamaa kogemusest, kuna mõlemad riigid on passiivmajade ehituses teistest ees. “Ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased on koostööks valmis,” julgustas seminarikülalisi Leis.
Näitus “Eesti puitmaja- sajanditepikkune kogemus” jääb Vabaõhumuuseumis avatuks hooaja lõpuni.
Seminar ja näitus korraldati projekti “Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klastri täistaotluse projekt” raames, mida rahastatakse EAS-i klastrite arendamise programmist, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.