Ain Alvela: Rohepööre toob kaasa puidu uue tulemise

Puidutööstuse töökohad hoiavad elu maal, puidust tehasemaja aitab kliimaeesmärke saavutada, kirjutab ajakirjanik Ain Alvela.

Nii otse puidutööstuses kui ka eraehituses laiemalt kasutatav puitmaterjal annab hoogu ekspordile. Puhtmajanduslikus mõttes on puidutööstusel vaja olla toorainele lähedal, st kohtades, kus leidub metsa ja puitu. Sestap ei ole puidusektori tootmisüksused koondunud Tallinna ümbruse tehnoparkidesse, vaid asuvad üle Eesti laiali seal, kus teisi töökohti kas polegi või on suurimad tööandjad seotud riiklike asutustega – kohalikud omavalitsused, munitsipaalettevõtted, raviasutused ja riigiametid.

Seega tulebki välja, et puidutööstus mitte üksnes ei vea Eesti majandust, vaid edendab ka meie regionaalpoliitikat, luues väljapoole nn tõmbekeskusi töökohti, mil, arvestades üleilmse ehitussektori suundumusi järjest rohkem puitu kasutada, on potentsiaali saada vägagi perspektiivikaks ja püsivaks.
Hulk töökohti ja abi rohepöördele

Me võime arutleda praeguse, pikalt sisse harjutatud ehituspraktika ja materjalikasutuse eeliste üle, aga euroliidu rohepöörde valguses ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et metsakasvatus, puidu kasutamine ehituses ja puidutööstus laiemalt on kliimaneutraalsuse saavutamisel võtmetähtsusega. Seetõttu on oluline ka metsi jätkusuutlikult majandada – raiuda küpset metsa, väärindada puitu maksimaalselt, tegeleda metsauuendusega, harida värske mõtlemisega metsandusspetsialiste ning koolitada puidutööstusele noori oskustöölisi.
Kui me hülgame puidu, ei õnnestu meil vähendada süsinikuemissiooni ja ammugi ei õnnestu meil saavutada Euroopa Komisjoni kliimaleppelisi eesmärke, sest endasse pikaks ajaks süsinikku lukustavad puidust tooted (nt puitmajad, puidust mööbel) võimaldavad asendada suures koguses süsinikku emiteerivaid materjale, mis aitab vähendada süsiniku emissiooni ka teistes sektorites. Nii ütleb ka Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) 2019. aasta raport, et metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada ja suurendada metsades sisalduvat süsiniku tagavara ning metsade süsiniku sidumise üldist võimet.


Kodumaine puidutööstus liigub ülespoole

Pärnus asuva element- ja moodulmajade tootja ASi Matek juhatuse liige Sven Mats kinnitab, et puitmajatootmine on tööstusharu, mis tasakaalustab väliskaubanduse bilanssi, tuues Eestisse ekspordieurosid, ning pakub rakendust Eesti maapiirkondade elanikele. Seda viimast nii otsese tööandja kui ka teenuste ja kaupade ostjana teistele metsanduse ja muude valdkonna ettevõtetele.
«Viimastel aastatel on Eesti puitmajatööstus liikunud väärtusahelas stabiilselt lihtsalt allhanketootjast ülespoole oma brändi ning tootega tegijaks, suurendades sellega nii ühiku müügihinda, töötajate palkasid kui ka üleüldist tekkivat lisandväärtust,» ütleb Mats.

Artikkel on täismahus loetav Postimehe arvamuse rubriigis