Eesti Puitmajaliit valis juba kaheteistkümnendat korda välja tehases valmistatud monteeritavate puitmajade valdkonna parimad lõputööd. Konkursi eesmärk on tunnustada lõputöid, mis keskenduvad uuenduslike ja praktiliste lahenduste väljatöötamisele, aidates sellega kaasa puitmajasektori arengule. Sel aastal esitati konkursile 7 tööd Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Teemad ulatusid taaskasutatud puidu omadustest ja tulekindlusest kuni digitaalse valmistamise, bio-põhise soojustuse ja lahtimonteeritavate puitühendusteni.
Puitmajasektori teadustöö konkursi tänavune võidutöö on Eesti Kunstiakadeemia tudengi Joosep Pärni magistritöö “Topoloogiast tüpoloogiaks. Ebastandardse loomuliku puidu rakendamine arhitektuuris digitootmistehnoloogiate abil”, kus uuriti, kas loodusliku puidu — hargnevate okste ja ebakorrapäraste vormidega — potentsiaali oleks võimalik arhitektuuris rakendada, selle asemel et neid tehislikult imiteerida. Lahendusena pakutakse meetodit, kus harunenud oksi lõigatakse erinevate nurkade all ühtlaste elementide saamiseks, täpne sobitumine tagatakse 3D skaneerimise ja prinditud liitedetailidega. Töö tulemuseks on loomuliku puidu baasil loodud hoone prototüüp — raamatukogu kontoriruumide ja töökojaga. Eesti Puitmajaliidu hindamiskomisjon hindas töö originaalsust ja rahvusvahelist potentsiaali. “See avab sektorile uusi vaatenurki puidu kasutamisele ning loob eeldusi tulevikusuundade kujunemiseks,” kommenteeris premeeritud tööd hindamiskomisjoni liige Elar Vilt.
Janeli Toometi töö uurib, kuidas hinnata taaskasutatud konstruktsioonipuidu jäikust visuaalselt ning milline on seos visuaalsete defektide ja tegeliku jäikuse vahel. Katsematerjal pärines 19. sajandi lõpul ehitatud Norra küünist, mille iga katsekeha defektid kaardistati täpselt ning seejärel testiti laboris EN standardi kohaselt. Kõige kriitilisemaks teguriks osutusid oksakohad. Tööst järeldub, et visuaalne hindamine koos mittepurustavate mõõtmistega annab olulist infot puidu käitumise kohta konstruktsioonis ning esmase hindamise jaoks on ajasäästu mõttes mõistlik kasutada globaalse elastsusmooduli meetodit. Hindamiskomisjon tõstis esile töö praktilist väärtust puidu korduskasutuse edendamisel ja potentsiaali toetada elukaare hindamise metoodikate edasiarendamist.
Karl Magnus Vuuki töö uurib, kuidas käituvad polüuretaanliimidega valmistatud ristkihtliimpuidu liimvuugid tule mõjul. Katsed viidi läbi TalTechi ja Lundi Ülikooli tulelaborites. Tulemused näitasid, et liimvuugi nihketugevus langeb oluliselt juba temperatuurivahemikus 180–220°C ning 290°C juures, kui algab puidu söestumine, on nihketugevus peaaegu kadunud. Puitmajaliit tõstis esile töö väärtust puitmajasektori usaldusväärsuse seisukohalt, sest uurimistöö aitab paremini mõista liimvuukide mõju konstruktsioonide tulepüsivusele ning pakub praktilist huvi nii PUR-liimide tootjatele kui CLT elementide valmistajatele.
TEADUSTÖÖ 2026 KONKURSI VÕITJAD
I preemia– Joosep Pärn „Topoloogiast tüpoloogiaks. Ebastandardse loomuliku puidu rakendamine arhitektuuris digitootmistehnoloogiate abil“, juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski ja Eik Hermann.
II preemia – Janeli Toomet “Taaskasutatud konstruktsioonipuidu jäikust mõjutavate parameetrite visuaalne hindamine“, juhendaja Maarja Kauniste, kaasjuhendaja Eero Tuhkanen.
III preemia – Karl Magnus Vuuk “Polüuretaanliimidega valmistatud inseneripuidu liimvuugi tulepüsivus“, juhendaja Jane Liise Vihmann, kaasjuhendaja Alar Just.
Tutvu kõigi esitatud töödega SIIN.
Suur tänu kõigile juhendajatele, ülikoolidele ja muidugi kõigile üliõpilasele, kes julgesid võtta uurimiseks päris väljakutsed puitehituse valdkonnas. Õnnitleme kõiki preemiasaajaid ning täname kõiki konkursil osalemise eest!
Preemiakonkursi kaudu annab Woodhouse Estonia omapoolse panuse, et edendada sektori ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist laiapõhjalist koostööd ning innustada noori üliõpilasi kirjutama teadustöid just puitehitiste ja tehaselise tootmise-ehitamise teemadel. Preemiate väljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakenduskõrghariduse astmes. Üliõpilase lõputöö peab käsitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust või andma olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile. Kõik puitmajasektori teadustöö konkursil osalenud diplomitööd (sh eelmised aastad) on kättesaadavad Woodhouse Estonia koduleheküljel „Teadustöö konkurss“ rubriigis.