Kuidas tuua rohkem noori sektoritesse, kus ettevõtted otsivad töötajaid, kuid noortel puudub sageli selge arusaam tegelikest karjäärivõimalustest? See küsimus on muutunud üha aktuaalsemaks paljudes tööstusharudes – ka Eestis. Ühelt poolt otsivad ettevõtted kvalifitseeritud töötajaid, teiselt poolt on paljudel noortel keeruline tööturule siseneda. Probleem ei seisne huvi puudumises – paljud noored tunnevad huvi tehniliste ja ehitusvaldkonna erialade vastu, kuid neil puuduvad sageli praktilised oskused, töökogemus ning kokkupuude päris töökeskkonnaga.
Sama väljakutse puudutab ka puitmajaehituse sektorit, mis on Eesti üks rahvusvaheliselt edukamaid tööstusharusid, kuid vajab samal ajal uusi oskustega töötajaid. Selle probleemi lahendamiseks käivitas Eesti Puitmajaliit Puitehituse akadeemia, mille eesmärk on arendada sektori jaoks uusi õppelahendusi ja tuua rohkem noori puitmajaehitusse.
Üheks oluliseks sammuks selle mudeli käivitamisel oli rahvusvaheline projekt Wood for Youth, mille viis Eesti Puitmajaliit juhtpartnerina ellu koostöös partneritega Lätist ja Soomest. Projekti toel arendati ja katsetati Puitehituse akadeemia õppemudelit ning kaasati noori ja ettevõtteid mitmetesse koolitus- ja praktikategevustesse.
Programmi tegevustes osales kokku üle 400 noore, kellest 288 läbis koolitusprogrammi edukalt, saades praktilise ülevaate tööstuslikust puitmajaehitusest ning võimaluse proovida kätt sektoris töötamisel.
Õpe, mis ühendab hariduse päris tööga
Projekti keskne idee on lihtne: noored õpivad kõige tõhusamalt siis, kui kaasahaarav ja visuaalselt mitmekesine e-õpe, mis võimaldab paindlikku õppimist, on ühendatud praktilise kokkupuutega sektoriga. Selle lähenemise põhjal töötati välja koolitusmudel, mis ühendab interaktiivse digitaalse õppe, praktilised kogemused ning otsese koostöö ettevõtetega.
Sajad osalejad õppisid tööstusliku puitmajaehituse põhialuseid veebipõhises õpikeskkonnas ning täiendasid oma teadmisi tehasekülastuste, ehitusobjektide vaatluspraktikate, õppevisiitide ja praktikatega puitmaju tootvates ettevõtetes. Need kogemused võimaldasid noortel näha, kuidas tänapäevaseid puithooneid tööstuslikes tingimustes toodetakse ja paigaldatakse.
„Noored tunnevad huvi ehitusvaldkonnas karjääri tegemise vastu, kuid sageli puudub neil võimalus näha, kuidas kaasaegne tööstuslik puitmajaehitus tegelikult toimib. Avades noortele tehased, ehitusobjektid ja pakkudes atraktiivset õppimisviisi, suutsime tekitada noortes tõsist huvi nii meie sektori vastu üldiselt kui võimaluste vastu asuda seda eriala lähemalt tundma õppima või tulla tööle mõnda majatehasesse,“ ütleb Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht ja projekti algataja.
Tugevam side hariduse ja tööstuse vahel
Puitehituse akadeemia üheks oluliseks tulemuseks on puitmajaehituse õppekava ja koolitusmetoodika väljatöötamine. Mudel loodi paindlikuna, et seda oleks võimalik rakendada erinevates haridussüsteemides ja riikides ning vajadusel kohandada ka teiste tööstusharude vajadustele.
Ettevõtete aktiivne kaasatus mängis programmi väljatöötamisel ja elluviimisel olulist rolli. Kokku osales arendustegevustes 15 puitmaju tootvat ettevõtet Eestist, Lätist ja Soomest, kes panustasid vajalike oskuste määratlemisse, koolituste läbiviimisse ning pakkusid noortele nii praktikavõimalusi kui ka tehasekülastusi.
„Ettevõtete jaoks ei seisne väljakutse ainult töötajate leidmises, vaid inimeste leidmises, kes mõistavad sektori toimimist. Sellised algatused nagu Puitehituse akadeemia aitavad vähendada lõhet hariduse ja päris töö vahel, andes noortele selgema pildi sektorist ning aidates ettevõtetel leida motiveeritud tulevasi töötajaid,“ ütleb Elar Vilt, projekti arendusjuht.
Projekt pälvis märkimisväärset huvi ka haridusasutuste seas. Mitmed gümnaasiumid väljendasid huvi kasutada kursust valikainena, samas kui kutse- ja kõrgkoolid uurisid võimalusi integreerida õppematerjale olemasolevatesse õppekavadesse.
Eestis tunnustas koolituse taset ka Eesti Ehitusinseneride Liit, kes hindas kursuse mahuks 20,9 täiendõppepunkti. See kinnitab, et loodud õppe sisu on väärtuslik mitte ainult noortele alustajatele, vaid ka kogenud spetsialistidele.
Koolitusmudel, mis jätkub ka pärast projekti lõppu
Puitehituse akadeemia ei ole ühekordne projekt, vaid pikaajaliseks kasutamiseks loodud õppemudel. Wood for Youth projekti käigus arendatud koolitusmudel, õppematerjalid ja koostöövõrgustik jäävad kasutusse ning neid arendatakse edasi.
Eestis jätkub programm Puitehituse akadeemia platvormil, samas kui Lätis jätkatakse tegevusi New Construction School algatuse kaudu ning Soomes viiakse materjalid uutele digitaalse õppe platvormidele ja levitatakse Wood Construction Academy kaudu.
“Puitehituse akadeemia kogemus näitab, et praktikapõhised õpimudelid, mis ühendavad digitaalse õppe ja ettevõtete aktiivse kaasamise, võivad oluliselt parandada noorte valmisolekut tööturule sisenemiseks. Muutes karjäärivõimalused noortele nähtavamaks ja pakkudes varakult kokkupuudet päris töökeskkonnaga, on võimalik tuua rohkem noori ka sellistesse sektoritesse, kus tööjõupuudus on muutumas üheks suurimaks arengut takistavaks teguriks,” lisab Piret Jaani, projekti projektijuht.
Samal ajal näitab projekt ka piiriülese koostöö väärtust Kesk-Läänemere piirkonnas, kus riigid seisavad silmitsi sarnaste tööjõu- ja oskusteprobleemidega ning saavad kasu lahenduste ühisest arendamisest ja katsetamisest.
Programmi tegevusi rahastati projekti Wood for Youth kaudu Interreg Central Baltic programmi raames (eesmärk nr 6: „Tööturu võimaluste parandamine“).
Lisainfo Puitehituse akadeemia kohta: https://academy.woodhouse.ee