Läinud nädalalõpp tõi Muhumaale kokku kõik need, kellele Eesti puitmajasektori areng korda läheb. Toimus järjekorras juba kolmas puitmajasõprade suvekonverents.
Eesti Puitmajaliidu ja puitmajaklastri koostöös korraldatud üritusest on kujunenud iga-aastane tava kõigile puitmajasõpradele – puidu- ja puitmajade sektori ettevõtetele, toetavatele organisatsioonidele, teadusasutustele, ehitusinseneridele, arhitektidele jt. puitmajade valdkonnast huvi tundvatele inimestele.
Lauri Kivil, Eesti Puitmajaklastri juhi sõnul oli toimunud üritus erakordne juba selle poolest, et kaasas suurel hulgal partnereid praktiliselt kogu sektorist. Kokku osales ligi 60 institutsiooni, nende hulgas oli nii riigi, KOVide, erialaliitude, haridusasutuste ja paljude ettevõtete esindajaid.
„Konverentsi teemade valikul keskendusime puitmajatootjate jaoks kõige olulisematele küsimustele – haridus ja tööjõud, tuleviku energiatõhususe väljakutsed ning kohalik elamuehitus. Potentsiaalse puitmajade ekspordipiirkonnana käsitleti Kesk-Aasiat ning kogu puidusektori koostöö edendamiseks kirjutati alla Puiduklubi MTÜ asutamisleping,“ ütles Kivil. „Arvestades asjaolu, et Eesti puitmajade ekspordimaht on praktiliselt võrdne kogu Eesti eluhoonete ehitusmahtudega, on Puitmajasõprade suvekonverents oluline kohtumispaik kõikidele puidu- ning ehitussektori võtmeisikutele ning otsustajatele.“
Konverentsi avas Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats põgusa ülevaatega Eesti puitmajasektorist, EPML ja klastri tegevusest. Mats ütles oma avasõnas, et meie missiooniks on jätkuvalt puitu väärindades tervisliku ja loodussõbraliku elukeskkonna loomine, heade ehitustraditsioonide hoidmine ning läbi ühistegevuste klastri liikmete usaldusväärsuse suurendamine.
„Et oleme tänasel päeval tõusnud Euroopas suurimaks eksportööriks, on märk sellest, et meie majad on kvaliteetsed ja meie tegevus on efektiivne. Üheskoos tegutsedes suurendame klastri liikmete turuosa nii kodu- kui välisturgudel veelgi,“ lubas Mats.
Arengusuunadest ehitussektoris kõneles Margus Sarmet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakonna juhataja. Ehitusinfo modelleerimine, timmitud ehitus ja innovatsioon on need uued mõisted, mida Sarmet lähemalt tutvustas.
„Eestis on lahedalt ruumi innovatsioonile, ka ehituses,“ julgustas Sarmet, illustreerides oma juttu näitega, et kui Jaapanis registreeritakse keskmiselt 3000 patenti miljoni elaniku kohta aastas, siis Eestis on see number kõigest 96. Sarmet lõpetas ettekande kutsudes kuulajaid ühinema loodava klastriga „Eduehitus“, kus innovatsioon ja kõik eelpoolnimetatud uuenduslikud mõisted seatakse ühise tegutsemise fookuseks.
Tõnu Mauring Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudist rääkis hoonete energiatõhususe raamistikust ja arengust. „Sõnades ja nende kasutamises on segadust palju ja see süveneb,“ kõneles Mauring. Neli aastat tagasi alguse saanud liginullenergiahoone visiooni tõlgendamisel on igal maal oma raamistik, kogu Euroopa defineerib oma tegureid ise. „Olenemata sellest, milliseid vahendeid valides me liginullenergiahooneteni jõuame – kas soojustame rohkem või valime tagasihoidlikuma soojustuse ja toodame kohapeal rohkem energiat, väljendub lõpptulemus hoone sisekeskkonnas,“ selgitas Mauring. „ A-klassi kortermajades elamise kogemust ei ole meil veel kellegil. Elamistingimuste kvaliteet tõuseb hüppeliselt,“ ennustas Mauring.
Alar Just Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kuulub üleeuroopalisse Eurokoodeks 5 töögruppi, tutvustas konverentsikülalistele eesseisvaid muudatusi puitkonstruktsioonide projekteerimise standardis.
SA Innove peaspetsialist Aulika Riisenberg rääkis muutustest kutseõppes, mis leiavad aset seoses üleminekuga väljundipõhisele õppele. „Lähiajal muutuvad hindamiskriteeriumid,“ lubas Riisenberg. Uus 8-astmeline kvalifikatsiooniraamistik seob omavahel nii kutse- kui hariduslikud kvalifikatsioonid. Homse kutseõppuri puhul on erialaoskustega võrdselt tähtsad ka üldine õppimisoskus, matemaatiline pädevus, võõrkeelte oskus ja teadmised infotehnoloogiast. „Need on elukestva õppe võtmetähendused, teadmised, mida meil tulevikus tuleb väärtustada,“ kõneles Riisenberg.
Kesk-Aasia turgude riskidest ja võimalustest kõneles Margus Solnson Välisministeeriumist. Diplomaat, kel omal Kasahstanis elamise ja töötamise pikaajaline kogemus, jagas Kesk- Aasia turgude kohta nii taustainfot ja ka praktilisi näpunäiteid, kuidas kasahhimaal äri tehes ellu jääda. „Sõlmige korralikud lepingud ja ärge hoidke kokku õigusabilt, kõlas Solnsoni soovitus kõigile, kes sealsetel turgudel on otsustanud õnne proovida.
Ulvar Kaubi RMKst tutvustas RMK arengusuundi aastani 2020. Puiduturustus on RMK üks viiest tegevusvaldkonnast. „Eelmisel aastal ostis RMKst palki 8 EPML liiget, lähitulevikus võiks see number veelgi suureneda,“ lootis Kaubi.
Esimese konverentsipäeva ametliku osa lõpetas Andres Minnile pühendatud orienteerumisvõistlus.
Aivar Pohlak, Eesti Jalgpalliliidu esimees, arutles teisel konverentsipäeval oma ettekandes, mis on looduse loogika ja kuidas selle järgi toimida. „Minu eesmärk on alati olnud arendada Eesti elu ja jalgpall on selleks olnud lihtsalt vahend,“ ütles Pohlak ja ärgitas mõtlema kohaletulnuid, kuidas muuta ka majade tootmine tegevuseks, mille läbi oleks võimalik muuta ühiskonda.
„Tänapäevane maja ei ole tihtipeale kodu vaid koht, kus on su asjad, kus sa käid magamas. Inimese põhivajadused on eelkõige emotsionaalsed, mitte pragmaatilised ja maja peab vastama inimese emotsionaalsetele vajadustele,“ kõneles Pohlak. „Edukas on see, kes ei tooda lihtsalt maja, vaid see, kes suudab selle tootmise siduda looduse loogikaga, tootes maju, mis vastavad inimeste emotsionaalsetele vajadustele.“
Puitmajasõprade konverentsi lõpetas Puiduklubi MTÜ asutamislepingu allkirjastamine ning tuline jalgpallimatsh Orissaare staadionil, kus Eesti Puitmajaliidu vastu astus Orissaare jalgpalliklubi.
Kokku võttis tänavusest konverentsist osa ligi 100 inimest 58-st organisatsioonist.
Konverentsi korraldamist toetati klastrite arendamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondist.
