{"id":5629,"date":"2024-04-30T06:01:32","date_gmt":"2024-04-30T06:01:32","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=5629"},"modified":"2024-04-30T06:01:34","modified_gmt":"2024-04-30T06:01:34","slug":"arvamus-taas-on-eesti-burokraatia-el-i-investeeringut-ara-soomas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/arvamus-taas-on-eesti-burokraatia-el-i-investeeringut-ara-soomas\/","title":{"rendered":"ARVAMUS: taas on Eesti b\u00fcrokraatia EL-i investeeringut \u00e4ra s\u00f6\u00f6mas"},"content":{"rendered":"\n

Eesti ehitus- ja t\u00f6\u00f6stussektor on kiratsenud 1,5 aastat ning riigi majanduse taastamise seisukohast on lubamatu hoida kinni Euroopa Liidust eraldatud toetusraha, kirjutab Annika Kadaja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui teisip\u00e4eval avas ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutus v\u00e4ikeelamute renoveerimistoetuse taotluste vastuv\u00f5tu<\/a>, siis Euroopa Liidu struktuurifondide raha l\u00e4bi korterelamute rekonstrueerimistoetuse on endiselt turule toomata. Pikalt kavandatud meetmed, mis oleksid v\u00f5inud avaneda 2023. aasta l\u00f5pus, pole siiani avanenud ning praeguse seisuga on j\u00e4rgmine prognoositav nn vahe-eesm\u00e4rk alles 2024. aasta s\u00fcgise hakul. See aga t\u00e4hendab, et turule ei j\u00f5ua raha enne 2025. aastat.<\/p>\n\n\n\n

Eesti ehitus- ja t\u00f6\u00f6stussektor on kiratsenud 1,5 aastat ning seega on riigi majanduse taastamise seisukohast lubamatu hoida kinni Euroopa Liidust eraldatud toetusraha. Kontrats\u00fckliline investeerimine ja riigi paindlikkus, mida on ennast tunnustavalt propageeritud, ei ole teoks saanud, v\u00e4hemalt mitte ehitus- ja t\u00f6\u00f6stussektorist vaadatuna.<\/p>\n\n\n\n

Riik peab toetusraha \u00e4ra kasutama 2027. aastaks (perioodiks 2022-2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks riigi poolt eraldatud 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha). Kui seda ei juhtu, tuleb EL-i toetused tagasi maksta.<\/p>\n\n\n\n

Samal ajal v\u00f5tab renoveerimine (s\u00f5ltuvalt tehnoloogiast) aega alates hanke v\u00f5itmisest kuni kasutusloa k\u00e4ttesaamiseni 2\u20132,5 aastat. Tehaselise renoveerimise ehk tehases soojustatud paneelide kasutamise korral on protsessi pikkus 1,5-1,7 aastat. Lisanduvad veel eelt\u00f6\u00f6d ja hanke korraldamine, mis v\u00f5ivad v\u00f5tta pool aastat v\u00f5i enamgi.<\/p>\n\n\n\n

Kui teha k\u00f5ike seda alates meetme turule j\u00f5udmise hetkest, l\u00e4heb \u00fche kortermaja rekonstrueerimiseks ja toetusrahade kasutamiseks kaks kuni kolm aastat. Ja kui hakata tagurpidi arvutama, siis see eeldab, et riik peaks juba n\u00fc\u00fcd t\u00e4ies mahus meetme avama. Plaan ja s\u00f5num jaotada turule raha \u00fchtlaselt l\u00e4bi aastate on l\u00e4bi kukkumas ning ettev\u00f5tjatele on j\u00e4\u00e4nud taaskord t\u00fchjad lubadused.<\/p>\n\n\n\n

Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale meetme ja euroraha reeglitest tingitud riskid ning vaadata ehitus- ja t\u00f6\u00f6stussektori olukorda ja tunnetust, siis on tuleviku vaates \u00e4\u00e4rmiselt kahjulik, kui piltlikult \u00f6eldes 20 kortermaja asemel saab renoveeritud 18. Riik peab m\u00f5istma ja \u00e4ra kasutama turu praegust madalseisu, mis pakub soodsamaid hindu materjalidele ja t\u00f6\u00f6le. Kui meede viibib ja majandus taastub nagu prognoositud, t\u00f5usevad hinnad taas. Seega t\u00e4hendab meetme hilinemine ka k\u00f5ikide tegemata j\u00e4\u00e4vate projektide kallinemist ajas. M\u00e4letame h\u00e4sti puidu ja ehitusmaterjalide drastilist hinnat\u00f5usu 2022. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Kui minna isiklikumaks, siis ettev\u00f5tjad on tegutsenud riigi lubadustele tuginedes. Ootus oli meetme avamisele hiljemalt 2024. aasta alguses, sh puitmajasektori puhul tehaselise renoveerimise toetusele. Ettev\u00f5tjad tundsid riigi tuge ja tegutsesid vastavalt varasematele signaalidele kortermajade renoveerimise olulisusest ja eesm\u00e4rkide saavutamise ajakriitilisusest. Usaldust ja julgust andis ka edukas 20 kortermajaga tehaselise rekonstrueerimise pilootprojekt, mis samuti omavahelises koost\u00f6\u00f6s ellu kutsuti.<\/p>\n\n\n\n

Oli ilmselt naiivne loota, et k\u00f5ik ladusalt l\u00e4heb. Samal ajal on ettev\u00f5tjad teinud investeeringuid tehnoloogia arendamisse ja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse, kohandanud strateegiaid ja tooteid, v\u00f5tnud t\u00f6\u00f6le uusi inimesi ja olnud mitmeid kuid stardipakul valmis. Kohe-kohe stardime! Aga mida ei tule, starti ei tule.<\/p>\n\n\n\n

Selline viivitamine tekitab ettev\u00f5tetele otsest rahalist kahju ning v\u00f5ib nii m\u00f5nelegi saatuslikuks saada. K\u00f5ige selle juures ongi arusaamatu, mis on see miski, mis on halvanud toetusmeetme protsessi v\u00f5i toetusmeetmete paketti? Kommunikatsioon on sealjuures ebalev ja ettev\u00f5tetel selle p\u00f5hjal m\u00f5istliku \u00e4riplaani koostamine pea v\u00f5imatu.<\/p>\n\n\n\n

Kas t\u00f5esti ei ole meil v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud “protokolli”, et p\u00e4\u00e4seda b\u00fcrokraatia hammasrataste vahelt? Kas selline ongi meie Eesti riigi paindlikkus ja kontrats\u00fckliliste investeeringute strateegia? Raul Kirjaneni \u00f6eldud lause “soovid versus see, mida tegelikult tehakse, on omavahel p\u00e4ris k\u00f5vasti lahku l\u00e4inud” v\u00f5tab v\u00e4ga t\u00e4pselt kokku meie riigi hetkeseisu.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Arvamusartikkel ilmunud ERRis 25.04.2024<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti ehitus- ja t\u00f6\u00f6stussektor on kiratsenud 1,5 aastat ning riigi majanduse taastamise seisukohast on lubamatu hoida kinni Euroopa Liidust eraldatud toetusraha, kirjutab Annika Kadaja.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":5627,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-5629","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5629","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5629"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5629\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5631,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5629\/revisions\/5631"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5627"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5629"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5629"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5629"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=5629"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}