{"id":4001,"date":"2023-02-21T08:34:58","date_gmt":"2023-02-21T08:34:58","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=4001"},"modified":"2024-03-22T12:10:13","modified_gmt":"2024-03-22T12:10:13","slug":"noukaaegsete-kortermajade-tulevik-on-paastetud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/noukaaegsete-kortermajade-tulevik-on-paastetud\/","title":{"rendered":"N\u00f5ukaaegsete kortermajade tulevik on p\u00e4\u00e4stetud"},"content":{"rendered":"\n

Suur osa Eesti elamufondist moodustavad n\u00f5ukogude perioodil ehitatud kortermajad, millest paljud on p\u00fcsti p\u00fcsinud 60+ aastat ja vajavad l\u00e4hiajal \u201eiluravi\u201c asemel p\u00f5hjalikku uuenduskuuri. Kas leidub lahendus, mis on sobilik nii hoone enda kvaliteetse eluea pikendamise kui ka nendes elavate inimeste elutingimuste parendamiseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liidu rohekokkulepetest ja seatud kliimaeesm\u00e4rkidest tulenevalt on \u00fcha olulisem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ehitussektoris kasutatavatele lahendustele, tootmisprotsesside keskkonnam\u00f5jule, materjalide s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljele ning edasise ringlussev\u00f5tu potentsiaalile. Euroopa Komisjoni stsenaariumid viitavad, et n\u00e4iteks renoveerimisest tulenevale hoonete energiat\u00f5hususe parendamisele paranevad ka ressursside tarbimise ja j\u00e4\u00e4tmetekke aspektid. Ehitustegevus moodustab ligikaudu poole Euroopa kaevandatavate ressursside mahust ja \u00fcle kolmandiku ELis aastas tekkivast j\u00e4\u00e4tmekogusest. Seet\u00f5ttu on oluline vaadata renoveerimismeetodit ja selleks kasutatud materjale komplekselt, kusjuures arvestada tuleb nii lammutust, hilisemat korduvkasutatavust kui ka elanike h\u00e4iringut ehitustegevuse ajal.<\/p>\n\n\n\n

Maht on suur ja aega napib<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

\u00dcksnes Eesti hoonefondis tuleb l\u00e4hiaastatel renoveerida ligikaudu 14 000 korterelamut, mis on ehituslikus m\u00f5ttes kaotanud oma algup\u00e4rase kvaliteedi. Hoone suures mahus renoveerimisele peaks m\u00f5tlema need, kes elavad ca 50 aastat tagasi ehitatud kortermajas. 50 aastat on meie ehituspraktikas hoonete t\u00fc\u00fcpiliseks projekteeritud elueaks, mis t\u00e4hendab seda, et eluea l\u00f5puaastate l\u00e4henedes suure t\u00f5en\u00e4osusega ei pruugi toimida ohutult enam hoone tehnos\u00fcsteemid v\u00f5i tarindid (n\u00e4iteks r\u00f5dud) ning v\u00e4ljan\u00e4gemine on kaotanud oma esteetilise poole. 14tuh korterelamut on v\u00e4ga suur maht, mida hoonete toimivuse vaates ei saa enam pika perioodi peale \u00e4ra jaotada. Sellega tuleb tegeleda l\u00e4hiaastate jooksul, mis omakorda viitab otseselt sellele, et renoveerimisprotsessid peavad kiirenema ja automatiseeruma. Muul juhul ei ole nende kortermajade \u00f5igeaegne renoveerimine m\u00f5eldav.<\/p>\n\n\n\n

Kui arvestada, et ehitusvaldkond on \u00fcheks suuremaks j\u00e4\u00e4tmeid ja keskkonnam\u00f5ju tekitavaks sektoriks ning tavaviisil renoveerimine kestab \u00fche suure kortermaja puhul mitmeid kuid, kehvemal juhul aasta, siis selles vaates me renoveerimisrekordeid ei p\u00fcstita. Kuidas sellise tempo ja suurte mahtude juures tagada nii ehitus- kui elukvaliteedi m\u00f5ttes sobilikud lahendused selliselt, et oleks tagatud ka materjalide optimaalne kasutus koos \u00fcle\u00fcldise keskkonnam\u00f5ju v\u00e4henemisega? Neid vastuseid on andnud meile mitmed viimaste aastate teadust\u00f6\u00f6d ja Kesk-Euroopa praktikad korterelamute renoveerimisest \u2013 hoonete tervikrenoveerimine tehases toodetud puitkarkassil fassaadielementidega.<\/p>\n\n\n\n

Suur osa tehases valmis<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Tervikrenoveerimine tehases toodetud fassaadielementidega on ehitusviis, kus puitkarkassil element ehitatakse tehasetingimustel v\u00e4hemalt 80% ulatuses valmis selliselt, et selles on nii soojustus, tuule- ja aurut\u00f5kked, uued avat\u00e4ited, tehnos\u00fcsteemid ning l\u00f5ppviimistlusega fassaad. Enne t\u00f6\u00f6de algust skaneeritakse kortermaja \u00fcles ja mudeldatakse, et t\u00e4pselt teada saada iga hoone erip\u00e4rad (kumerused, konarused). Paneelid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone k\u00fclge. Platsit\u00f6\u00f6dena tehakse elementide \u00fchendused, viimistlus ja vajalikud tehnos\u00fcsteemide \u00fchendused, lisaks korteris sees ka aknapalede viimistlus, ventilatsiooniavad, vajadusel k\u00fcttes\u00fcsteemi asendus jms. Elementidega renoveerimise korral v\u00e4henevad n\u00e4iteks tavap\u00e4rase renoveerimistehnoloogiaga kaasas k\u00e4ivad puudused nagu ehitusplatsi korrashoid, suur t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadus, ajakulu v\u00f5i elanike h\u00e4iring ehituse ajal. Hoone \u00fcmber ei ole vaja p\u00fcstitada mitmeid kuid seisvaid tellinguid. Tehaseline tervikrenoveerimine annab ka kindluse, et t\u00f6\u00f6 on tehtud kvaliteetselt ja kontrollitult.<\/p>\n\n\n\n

\"Illustratsioon
Illustratsioon rekonstrueeritud kortermajast (EstNor O\u00dc). Renderpilt on loodud Eesti puitmajade ekspordiklastri projekti raames, mis on rahastatud l\u00e4bi EASi klastrite meetme Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Riik toetab<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Ka riik annab siin ratastele hoogu juurde ning on k\u00e4ivitanud suure renoveerimismaratoni, mille aluseks on hoonefondi rekonstrueerimise strateegia \u2013 2050. aastaks peavad k\u00f5ik kodud olema korda tehtud. Tehaseliselt toodetud fassaadielementidega kortermajade renoveerimine on riigi poolt toetatud l\u00e4bi Kredexi rahastuse. 2020.a avatud toetusmeetmega toetati 50% m\u00e4\u00e4raga korterelamute rekonstrueerimist ja uute tehniliste lahenduste kasutuselev\u00f5ttu, kortermajade energiat\u00f5husust, sisekliimat ja seel\u00e4bi kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamist. Kuigi uut toetusmeedet veel avatud ei ole, siis kortermajade rekonstrueerimise projektide rahastamise reeglid on juba t\u00f6\u00f6s ja peagi avalikustatud. Uue meetmega on ette n\u00e4htud \u00fchtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021\u20132027 rahastus 366 mln eurot.<\/p>\n\n\n\n

Tehnoloogia juba kasutusel<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

\u00dcks majatootja, kes riikliku toetusmeetme raames vanadele kortermajadele tehases soojustatud fassaadielemente toodab, on Kiili vallas asuv EstNor O\u00dc<\/a>. EstNor on t\u00e4naseks tootnud kuue kortermaja fassaadielemendid, millest kahe maja elemendid on ka monteeritud. Antud toetusmeetme raames toodab EstNor kokku 12 kortermaja fassaadielemendid, t\u00f6\u00f6d peavad olema l\u00f5petatud hiljemalt 2024.a kevadel. EstNori juht Renee Mikom\u00e4gi kirjeldab, et kuigi korteri\u00fchistute jaoks v\u00f5ib lahendus olla uus, siis majatehase jaoks ei ole fassaadielementide tootmine iseenesest midagi erilist v\u00f5i enneolematut. \u201eFassaadielementide tootmine uusehitistele on paljude Eesti majatehaste \u00fcks n\u00f6 p\u00f5hitoode. Kuid t\u00f5si on see, et vanade hoonete renoveerimisel lisanduvad protsessi teatud n\u00fcansid ja etapid, mis teevad fassaadielementidega renoveerimise tootja jaoks teistsuguseks.\u201c Mikom\u00e4e hinnangul v\u00f5idavad sellisest lahendusest k\u00f5ige enam hoopis majaelanikud ise. \u201eTehases toodetud fassaadielementide kasutamine hoonete renoveerimisel on majaelanikele kindlasti mugavaim lahendus. \u00c4ra j\u00e4\u00e4vad tellingud, pikk ehitusperiood ja suur osa ehitusaegsest ebamugavusest nt. pidev m\u00fcra, tolm vms.\u201c<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hem r\u00e4\u00e4gitud eeliseks fassaadielementide kasutamise juures on ka see, et toote eluea l\u00f5pus, kui toode on minetanud oma algup\u00e4rases sihtkasutuse, saab seda korralikult \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlusesse v\u00f5i korduskasutusse suunata. Nii n\u00e4iteks Timbeco<\/a> poolt renoveeritud Saue kortermaja on projekteeritud selliselt, et seda v\u00f5ib lahti v\u00f5etuna \u00fcmber ehitada 1-korruseliseks ridaelamuks v\u00f5i 2 korruseliseks kortermajaks. Muude renoveerimislahenduste puhul on paratamatuks sammuks aga suur utiliseerimis maht ning m\u00f5nes ehitusj\u00e4\u00e4tmete pr\u00fcgilas matmine.<\/p>\n\n\n\n

Oskuste eksport<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Positiivne vaatenurk on ka see, et eestlased on tehaselisel viisil renoveerimise kompetentsi eksportimas. Renoveerimisvajadus on sarnaselt Eestile ka teistes Euroopa riikides v\u00e4ga suur. Euroopa renoveerimise ambitsioon on 4 miljonit hoone\u00fchikut aastaks 2030. \u00dcks n\u00e4ide on Saksamaa, kus meie majatehas Matek AS <\/a>on tehaselisel viisil kortermaja renoveerimist ellu viimas.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSaksamaal on renoveerimisvajaduse maht suur ning tehaselise renoveerimise meetodi kasutamist toetatakse tugevalt riigi poolt. Mateki poolt teostatud renoveerimine oli \u00fcks esimesi tehaselise renoveerimislahedusega teostatud projekte Saksamaal. Projekt on saanud v\u00e4ga palju meediakajastust ning see omakorda on tekitanud huvi paljudes kinnisvaraomanikes,\u201c kirjeldab Saksamaa renoveerimise k\u00e4ek\u00e4iku Mateki juht Sven Mats.<\/p>\n\n\n\n

\"Saksamaal
Saksamaal asuva kortermaja rekonstrueerimine tehaseliste fassaadielementidega. Foto: Matek<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201eOleme t\u00e4naseks renoveerinud D\u00fcsseldorfi piirkonnas 60 korteriga maja ning s\u00f5lminud lepingu 2023.a aastaks j\u00e4rgneva 9 maja renoveerimiseks. Kui D\u00fcsseldorfis pakkus Matek vaid elementide projekteerimist, tootmist ja paigaldust, siis Berliinis on koos kohalike partneritega loodud ettev\u00f5te, mis pakub tervik-renoveerimise lahendust, seega lisaks majakooriku soojustamisele lisanduvad juurde ja k\u00fctte, ventilatsiooni ja elektrit\u00f6\u00f6d. Soovi ja vajaduse korral ka uued senisest suuremad r\u00f5dud ning liftid,\u201c avaldab Mats projektide sisu.<\/p>\n\n\n\n

Matek oli see majatehas, kellega koost\u00f6\u00f6s valmis ka TalTechi suur pilootprojekt – Akadeemia tee 5 \u00fchiselamu tervikrenoveerimine. Hoone, mis sai \u00fcheks tehaselise renoveerimise teerajajaks Eestis. Sarnaselt renoveeritud majade n\u00e4iteid on Eestis veel v\u00e4he, aga neid tuleb aja edenedes \u00fcha juurde – Timbeco poolt on Sauel renoveeritud 3-kordne paneelelamu, KMT Prefab<\/a> abil peagi tehtav kortermaja rekonstrueerimine Tartus jt.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Puitmajaliit koos majatehastega osalevad Euroopa Liidu teadus- ja arendusprogrammi projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050. Projekti eesm\u00e4rk on tugevdada ehitusvaldkonna osapoolte v\u00f5imekust vedada j\u00e4rgnevatel aastak\u00fcmnetel suuremahulist rekonstrueerimistegevust.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Suur osa Eesti elamufondist moodustavad n\u00f5ukogude perioodil ehitatud kortermajad, millest paljud on p\u00fcsti p\u00fcsinud 60+ aastat ja vajavad l\u00e4hiajal \u201eiluravi\u201c asemel p\u00f5hjalikku uuenduskuuri. Kas leidub lahendus, mis on sobilik nii hoone enda kvaliteetse eluea pikendamise kui ka nendes elavate inimeste elutingimuste parendamiseks?<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":4007,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110,302],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-4001","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","category-tehaseline-renoveerimine"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4001","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4001"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4001\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4814,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4001\/revisions\/4814"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4007"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4001"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=4001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}