{"id":3757,"date":"2022-10-25T09:18:58","date_gmt":"2022-10-25T09:18:58","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=3757"},"modified":"2022-11-09T08:37:11","modified_gmt":"2022-11-09T08:37:11","slug":"eesti-puitmajasektor-pusib-tugevana","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/eesti-puitmajasektor-pusib-tugevana\/","title":{"rendered":"Eesti puitmajasektor p\u00fcsib tugevana!"},"content":{"rendered":"\n

Eesti on olnud puitehituse ja tehasemajade arengus pidevalt eesrinnas ning valdkond on j\u00e4rjepidevalt kasvanud, liginedes m\u00f6\u00f6dunud aastal poole miljardi eurose k\u00e4ibeni.  Sektoris tegutsevad nii klassikaliste palkmajade ehitajad, v\u00e4iksemate vormide ehk aiamajade valmistajad kui mahukad moodul- ja elementmajade tootjad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti kogu puitmajade sektori k\u00e4ibel j\u00e4i m\u00f6\u00f6dunud aasta arvestuses napilt poole miljardi euro piir \u00fcletamata, kuid sellegipoolest tegid kogunumbrid eeskujuliku 16% kasvu (2020.a sektori k\u00e4ibega v\u00f5rreldes). Oleme tootmismahtude arvestuses sellega (494 MEUR) napilt p\u00f5hjanaabrite seljataga, samas kindlalt Euroopa puidust tehasemajade tootmise paremikus. V\u00f5ib \u00f6elda, et puitmajade tootmises on statistika poolest pikalt eest \u00e4ra n\u00e4iteks Saksamaa ja Rootsi, kuid nende riikide sektoreid toidab tugev koduturu n\u00f5udlus. Euroopa puitmajade tootmise kogumaht on Eurostati andmetel \u00fcle 10 miljardi euro. Sektori katusorganisatsioonis, Woodhouse Estonia nime all, on Eesti mahu sihiks v\u00f5etud praegusel hetkel m\u00fcstiline 1 miljardi euro piir.<\/p>\n\n\n\n

\"Puitmajade
Puitmajade tootmismahud Euroopas 2020.a riikide kaupa. Allikas: Eurostat<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sektori siseselt on seis erinev<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kuigi taustal on v\u00e4ga mitu kriisi viiruspuhangutest kuni s\u00f5jani, on puitmajatehastel n\u00f6 nina ikka vee peal. 2021.a ja k\u00e4imasolev aasta on j\u00e4rjepideva \u00fcmberplaneerimise ja kohastumise m\u00e4rgi all. Kindlasti on sektori ettev\u00f5tete l\u00f5ikes erinevusi, kuid majatehased on kriitilise pilguga \u00fcle vaadanud oma ressursid, sisendhinnad ja eelarvelised vahendid ning teinud korrektuure. On neid, kellel on l\u00e4inud oodatult v\u00f5i \u00fcllatuslikult h\u00e4sti. K\u00f5rval need, kes on ots-otsaga kokku tulnud ja teised, kes l\u00f5petasid kahjumiga. Samamoodi leiame ettev\u00f5tteid, kellel on riskid v\u00f5i investeeringud tehases v\u00f5i uuel turul \u00e4ra tasunud ja vastupidi. Mitmetel suurematel (ruum)elementmaja tootjatel nagu Harmet, Matek, Kodumaja v\u00f5i Timbeco on t\u00f6\u00f6ga koormatus piisav. Ka keskmise suurusega ja v\u00e4iksematel majatootjatel on tellimuste portfell normaalses seisus. Vaatamata sellele on sektoris \u00e4revad ajad ning ebakindlus tuleviku ees suur. Saaksime tuua mitmeid h\u00e4id n\u00e4iteid, kus ettev\u00f5tete k\u00e4ive kasvab ja rekordid purunevad, kuid enneolematu hinnat\u00f5us s\u00f6\u00f6b \u00e4ra kogu selle t\u00f5usuga kaasas k\u00e4iva kasumiv\u00f5imaluse. \u00c4revaks muudab pikk ebastabiilne olukord ehitusturul \u2013 mis saab hindadest, sisendmaterjalide k\u00e4ttesaadavusest, t\u00f6\u00f6j\u00f5ust, tellijate kindlustundest jpm. Muutlik 2022.a alles kestab!<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt sektori \u00fcldisest heast j\u00e4rjest on raskem olukord aiamajatootjatel, kes m\u00fc\u00fcvad oma tooteid peamiselt l\u00f5pptarbijale ning toodete kallimaks hinnastamisel palju m\u00e4nguruumi pole. Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu on peamised toormekanalid suletud, koroonaaegne m\u00fc\u00fcgimaht v\u00e4henenud ning eluasemekulude kallinemise t\u00f5ttu klientide rahakott lisakulude planeerimiseks suletud. Seet\u00f5ttu on ka raske prognoosida, milliseks kujuneb ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fck ja edasine olukord. Oluliselt p\u00e4rsib aiamajade segmendi m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalusi ka P\u00f5hjamaade tootjate konkurents. Sealne toore tuleb ju koduturult, aga meie peame seda esmalt importima ja seej\u00e4rel tooteks realiseerima. Keeruline on olla konkurentsis riikidega, kelle eelis on kodumaise puidu kasutamine.<\/p>\n\n\n\n

Riigi tellimus on p\u00f5him\u00f5tetele vastu<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Eesti metsa raiepiirangute ja -mahtude v\u00e4hendamisega saame v\u00e4ga v\u00e4he \u00e4ra kasutada kohaliku ressursi potentsiaali ning piirame ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikku arengut. Kuigi \u00fcleeuroopaliselt \u2013 see t\u00e4hendab ka Eestis \u2013 on suund v\u00f5etud kliimas\u00f5bralikemate lahenduste ja roheliste eesm\u00e4rkide poole, siis riiklikud regulatsioonid ja uute avalike hoonete tellimused ujuvad tugevalt vastuvoolu. Tallinna Haigla projekteerimise n\u00e4itel kulutab riik ligi 21 milj. eurot sellele, et projekteerida betoonehitise n\u00e4ol ehitusse \u00fclisuurt s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge. See ei ole aga kuidagi koosk\u00f5las kliimakokkulepete ja s\u00fcsinikumajanduse printsiipidega. Kas on m\u00f5eldud, mis m\u00f5ju need suunad riigile \u00fcle\u00fcldiselt avaldavad? Nii nagu president Alar Karis ettev\u00f5tlusauhindade jagamisel \u00fctles, riik on nii tugev, kui on tema ettev\u00f5tted! Puitmajade tootjad on tugevad tegijad, kes vajavad partneriks asjatundlikku riiki, kus osatakse hinnata oma ettev\u00f5tteid ja ressurssi.<\/p>\n\n\n\n

Eksport hoiab elus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Puitmajasektori m\u00fc\u00fcginumbreid on alati kirjeldanud suur ekspordi osakaal. Nii on see praegugi! Enamus tehaseid hoiab suuresti t\u00f6\u00f6s see, et kodumaa piiridest v\u00e4ljapoole l\u00e4heb ca 485 miljonit eurot majatehaste toodangut. Kui varasematel aastatel on eksport sektori k\u00e4ibest olnud 85-95%, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal moodustas see isegi 98% kogutoodangust. Siin pole ka viimaste aastate kriisid v\u00f5i Eesti sisemine puitehituse laialdasema kasutuselev\u00f5tu entusiasm palju muutnud. Ekspordi v\u00f5rdluses hoiame endiselt Euroopas esimest positsiooni.<\/p>\n\n\n\n

\"Puidust
Puidust tehasemajade eksport riikide kaupa. Allikas: Eurostat<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ekspordi sihtriikidest on j\u00e4tkuvalt populaarsed Skandinaaviamaad ja Saksamaa, mis moodustavad rohkem kui 50% kogu meie m\u00fc\u00fcgist. Tubli kahekordse h\u00fcppe on teinud Suurbritannia turg, kuhu n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb Eesti p\u00e4ritolu puidust hooneid ca 47 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses (varasemalt 23 MEUR). \u00dclespoole liikumist n\u00e4itavad ka Prantsusmaa ja Hollandi turud, kus puitehitus on riiklikul tasandil fookusesse v\u00f5etud. Selline trend on samm \u00f5iges suunas ka m\u00fc\u00fcgiriskide maandamise kontekstis. Erinevad kriisid on n\u00e4idanud, et laiem sihtriikide kanal tagab ettev\u00f5tte parema toimimise ja j\u00e4tkusuutlikkuse n\u00e4iteks seni tuttava ekspordiriigi mahtude v\u00e4henemisel.<\/p>\n\n\n\n

Raskused teevad tugevamaks<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

J\u00e4rsult kallinenud ehitushinnad, kodukulud (nt. k\u00fcte, elekter) ja t\u00f5usnud intressid ning euribor on pannud kliente osade kavandatud projektide ehitamise \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema. Sellele vaatamata p\u00fcsib Eesti puitmajatootjatele k\u00f5igil sihtturgudel korralik n\u00f5udlus. Toetavateks teguriteks on eluaseme puudus linnastumise v\u00f5i immigratsiooni t\u00f5ttu ning olemasoleva hoonefondi vananemine ja renoveerimisvajadus. Samuti regulatsioonidesse j\u00f5udev kohustus j\u00e4tkusuutlikumalt ehitada, on l\u00e4hiaastail tugevalt v\u00f5imendumas.<\/p>\n\n\n\n

Puitmajasektor on n\u00e4idanud kriisist kriisi liikumises vastupidavust ja toimetulekut. T\u00f5si, raskemaid aegu n\u00e4evad hetkel aiamajatootjad, kelle toodete suur koroonaaegne n\u00f5udlus on j\u00e4rgi andmas. Samal ajal suuremate hoonemudelite tootjatel on t\u00f6\u00f6j\u00e4rg ees keskmiselt poole aasta jagu. Tootjate p\u00fcsivust keerulistest aegadest \u00fcle olla n\u00e4itab \u00f5nneks see, et mitmed majatehased on teinud paari kolme aasta v\u00e4ltel investeeringuid digitaliseerimisesse, t\u00f6\u00f6- ja infokorraldusse v\u00f5i tehasete laiendamistesse ja robotiseerimisse.<\/p>\n\n\n\n

Puitehituse populaarsuse kasv on k\u00fcll olnud aeglane, aga stabiilne. Enam ei ole lihtne p\u00f5hjendada vana majandusmudeli j\u00e4rgi toodetud energiamahukate ehitustehnoloogiate kasutamist. Tehaseline ja puidust hoonete tootmine on \u00fcheks ehitussektori oluliseks v\u00f5imaluseks k\u00e4ia rohe-eesm\u00e4rkidega sama jalga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti on olnud puitehituse ja tehasemajade arengus pidevalt eesrinnas ning valdkond on j\u00e4rjepidevalt kasvanud, liginedes m\u00f6\u00f6dunud aastal poole miljardi eurose k\u00e4ibeni. \u00a0Sektoris tegutsevad nii klassikaliste palkmajade ehitajad, v\u00e4iksemate vormide ehk aiamajade valmistajad kui mahukad moodul- ja elementmajade tootjad.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3760,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-3757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3757"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3757\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3765,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3757\/revisions\/3765"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3760"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3757"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=3757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}