{"id":1442,"date":"2020-11-03T12:56:00","date_gmt":"2020-11-03T12:56:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1442"},"modified":"2022-05-22T12:57:24","modified_gmt":"2022-05-22T12:57:24","slug":"lauri-kivil-mets-kui-puutumatu-uhisomand","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/lauri-kivil-mets-kui-puutumatu-uhisomand\/","title":{"rendered":"Lauri Kivil: Mets kui puutumatu \u00fchisomand?"},"content":{"rendered":"\n

Eesti metsade eest kirglikult v\u00f5ideldes kaob sageli suure pildi tajumine. Vajalik on \u201ev\u00e4lja zoomida\u201c, et m\u00f5ista tervikut nii Eesti majanduse kui globaalse kliimamuutuse kontekstis. Puidu oskuslik kasutamine on meie majanduse lahutamatu osa ning k\u00fcsimus ei ole mitte kas, vaid kuidas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"Eesti
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil.\u00a0\u00a0Foto: Meelika Sander-S\u00f5rmus<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Ostsime kuus aastat tagasi oma perele kodu Saue linna. Meie esimese lapse s\u00fcndimisel istutasime aeda pisikese m\u00e4nni. Miks just m\u00e4nni, seda ei tea isegi. Vast sellep\u00e4rast, et m\u00e4nd on oma olemuselt lihtsalt nii minu v\u00f5i n-\u00f6 meie Eesti puu. Kui t\u00fctar sai kolmeseks, olid nii m\u00e4nnil kui temal jalad kenasti all.<\/p>\n\n\n\n

Laseme lapsel reeglina ise avastada, eksida ja \u00f5ppida. Oma aed, seal kasvavad puud ja p\u00f5\u00f5sad oma viljade, lehtede, seal leiduvate putukatega jne pakuvad selleks suurep\u00e4rast v\u00f5imalust. Ka nende k\u00e4rpimine ja p\u00fcgamine on lapse motoorikat arendav tegevus. Seega oleme lasknud tal omasoodu toimetada ja pole \u201enuditud\u201c p\u00f5\u00f5sastest ja hekist suuremat v\u00e4lja teinud. Kuid kuni hetkeni, mil k\u00e4\u00e4rid olid maha l\u00f5ikamas tema enda s\u00fcnniga seotud m\u00e4nni latva. M\u00e4nni k\u00f5ik oksad olid langenud, kuid \u00f5nnelikul kombel j\u00e4i puule alles latv. Viimase aastaga on m\u00e4nd j\u00f5udsalt pikkust visanud ning t\u00fctre k\u00e4\u00e4rid ladvani enam ei ulatu. See lugu meenub sageli, kui t\u00f5useb j\u00e4rjekordne arutelu metsa tervise ja \u00fcldise puidukasutuse teemal \u2013 kes, kui palju ja mis tegevusi \u00fcldse Eesti metsas v\u00f5ib teha?
Eia j\u00f5ulud Tondikakul \u2013 mets kui tunnetuslik \u00fchisomand?
<\/strong>
Mulle \u00fcldse ei meeldiks, kui minu aias toimetaksid hekik\u00e4\u00e4ridega ringi naabri v\u00f5i k\u00fclaliste lapsed. No \u00fcldse ei meeldiks! Sest need on ju minu istutatud v\u00f5i minu enda palga eest ostetud kinnisvaraga kaasa tulnud puud ja p\u00f5\u00f5sad. Paradoks \u2013 kui oma laps toimetab, on vajalik ja \u00f5ige, kui keegi teine, siis l\u00f5ikab nagu saega hinge. Oma krundi, korteri, maja v\u00f5i p\u00f5llumaaga on meil omandisuhted paigas. Me teame, kes on omanik ja mida seal v\u00f5\u00f5ras v\u00f5ib ja mida ei v\u00f5i. Kindlasti ei saa seda aga \u00f6elda metsa kohta. Eesti mets, hoolimata selle omandisuhtest, on justkui mingi \u00fchisomand, kus v\u00f5\u00f5ral on \u00f5igused ja omanikul kohustused. Selle k\u00f5rval eksisteerib aga veel \u00fcks huvitav m\u00f5iste \u201eminu kodumets\u201c.
Kui vaatasime t\u00fctrega filmi \u201eEia j\u00f5ulud Tondikakul\u201c, siis oma looduse kajastamise ilus tuli t\u00f5en\u00e4oliselt meile m\u00f5lemale klomp kurku. Suurep\u00e4rased n\u00e4itlejad, lapsi k\u00f6itev lugu, loodus oma v\u00f5rratus ilus ning joodikust naabrimees, kes viinaraha h\u00e4das oma metsa \u00e4rikas Raivole maha m\u00fc\u00fcb. Karakterid on paigas \u2013 vaatajale ei j\u00e4\u00e4 kahtlust, kes on hea ja kes halb. \u00d5iged ja valed, inglid ja deemonid. Suurep\u00e4rane \u00f5ppematerjal k\u00f5ikidele mainekujundajatele, kuidas l\u00e4bi kauni meediumi luua m\u00fc\u00fct heast ja halvast. Enamikule vaatajatest j\u00e4\u00e4b p\u00f5hiteadmisena meelde see, et metsa raiumine on kuritegu. V\u00e4hesed m\u00f5tlevad sealt kaugemale \u2013 kust tuleb baleriinist pereema palgafond? Kas maapiirkondades on t\u00f6\u00f6kohti? Kas kohalik omavalitsus suudab tagada elamiseks sobiva taristu ja kust tulevad selleks vahendid? Miks ei ole joodikust naabrimehe allak\u00e4ik peategelastele ja kogukonnale probleem ja ohusignaal enne, kui see puudutab juba otseselt neid \u2013 antud kontekstis m\u00fc\u00fcdud naaberkrundi ja seal algava raie kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Eesti \u00fchiskonnas on s\u00fcgavalt juurdumas probleem, kus metsas toimuva \u00fcle on \u00f5igus otsustada justkui k\u00f5igil. Et see oleks ka juriidiliselt \u00f5igustatud, siis \u00e4rka ja tegutse – r\u00e4\u00e4gi oma naabrimehega ja tehke kokkulepped ja m\u00fc\u00fcgitehingud pigem varem. Mitte siis, kui juba hilja, nagu juhtus Tondikakul. Mets v\u00f5ib olla k\u00fcll sinu \u201ekodumets\u201c, kuid see ei kuulu ametlikult sulle ja seadusest tulenevad \u00f5igused ja kohustused seal tegutseda on siiski vaid metsa ametlikul omanikul.
Tugitooli-looduskaitse<\/strong>
Eesti metsal \u201eladva maha l\u00f5ikamine\u201c ei ole v\u00f5imalik. Meie metsade kadumise v\u00e4listab juba Eesti metsade omandikuuluvus. Nii riigil, f\u00fc\u00fcsilisest- kui ka juriidilisest isikust metsaomanikel on erinevad v\u00f5imekused ja eesm\u00e4rgid. Just \u201emitmes korvis olevad munad\u201c ning seadusega reguleeritud metsade kasutusotstarve tagab Eesti metsade j\u00e4tkusuutlikkuse l\u00e4bi aegade. Seega v\u00f5itlus iga \u00fcksiku puu v\u00f5i langi eest ei ole vajalik ja \u00fcletab sageli m\u00f5istlikkuse piiri.<\/p>\n\n\n\n

Paljud p\u00f5him\u00f5ttelised looduskaitsjad ei satu metsa just v\u00e4ga sageli. Olen viimastel aastatel mitmel korral osalenud n-\u00f6 otsematkal, kus l\u00e4bitakse teekond punktist A punkti B sirgjooneliselt. Soovitan k\u00f5igile metsa t\u00f5elisest olukorrast huvitatud kodanikel riigimetsa loodusradadel jalutamise asemel just seda formaati. Sellisel matkal avaneb pilt meie metsade reaalsest olukorrast, kus \u00fcks hooldamata ja l\u00e4bimatu v\u00f5sastunud ala vaheldub sageli teise sarnasega ning teele sattuvad RMK paljukirutud \u00fchepuuliigilised metsad m\u00f5juvad kui vabanemine. Kogetu p\u00f5hjal v\u00f5ib enamus peale sellist r\u00e4nnakut v\u00e4ita, et metsamaad selle erinevates arenguetappides on meil palju. Ning arenguetappide taga peame suutma n\u00e4ha ka tuleviku positiivset perspektiivi, kus looduse loogika alusel on mets taastuv ressurss, mis v\u00f5tab l\u00f5puks enda alla nii p\u00f5llumaa, raielangi kui ka maapiirkonna mahaj\u00e4etud hooned, kus elu \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel on l\u00f5ppenud.
Allikas ja t\u00e4ismahus artikkel: Metsamajandusuudised, Lauri Kivil, 2. november 2020 <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti metsade eest kirglikult v\u00f5ideldes kaob sageli suure pildi tajumine. Vajalik on \u201ev\u00e4lja zoomida\u201c, et m\u00f5ista tervikut nii Eesti majanduse kui globaalse kliimamuutuse kontekstis. Puidu oskuslik…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1443,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1442","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1442","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1442"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1442\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1445,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1442\/revisions\/1445"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1443"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1442"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1442"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1442"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1442"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}