{"id":1434,"date":"2020-08-24T12:51:00","date_gmt":"2020-08-24T12:51:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1434"},"modified":"2022-05-22T12:52:02","modified_gmt":"2022-05-22T12:52:02","slug":"koroonaeelne-aasta-oli-puitmajatootjate-ekspordile-edukas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/koroonaeelne-aasta-oli-puitmajatootjate-ekspordile-edukas\/","title":{"rendered":"Koroonaeelne aasta oli puitmajatootjate ekspordile edukas"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Kuigi 2020. aasta on puitmajatootjatele alanud keeruliselt, oli 2019. aasta Eesti puitmajasektorile k\u00fcmnes j\u00e4rjestikune ekspordi kasvuaasta.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Augusti alguses ilmunud Eurostati andmete alusel oli 2019. aastal Eesti j\u00e4tkuvalt suurim tehases toodetud&nbsp;<strong>puitmajade eksportija<\/strong>&nbsp;Euroopa Liidus. Absoluutnumbrite alusel on 427 miljoni eurose ekspordik\u00e4ibega Eesti j\u00e4rel j\u00e4rgmisel positsioonil Leedu, kes eksportis 150 MEURi v\u00e4\u00e4rtuses puitmaju. J\u00e4rgnesid Rootsi, Saksamaa ja Belgia 116 miljoni, 91 miljoni ja 85 miljoni eurose ekspordiga. Lisaks v\u00e4liskaubanduse kasvule viis Eesti puitmajasektori aastase tootmismahu 35 MEURi suurune kasv meid suurimate tootjate arvestuses m\u00f6\u00f6da ka Soomest. Selle tulemusel edestavad Eestit tootmismahult vaid Saksamaa, UK, Rootsi, Austria ja Itaalia.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/Puitmajade%20eksport%20ELis_2019_block.jpg\" alt=\"\" title=\"\"\/><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivili s\u00f5nul toimuvad sektoris hetkel arvestatavad muutused. \u201eEelmine ja k\u00e4esolev aasta erinevad \u00fcksteisest v\u00e4ga tugevalt. Kui m\u00f6\u00f6dunud aastal kasvas sektor j\u00f5udsalt, siis hetkeprognoosid ei ole 2020. aastaks kindlasti head. Kesk-Euroopa turud on t\u00e4nu aiamajade suurele n\u00f5udlusele hetkel k\u00fcll h\u00e4sti vastu pidanud, kuid tellimuste j\u00e4rsk v\u00e4henemine ning t\u00f6\u00f6de edasi l\u00fckkamine Rootsis ja Norras on v\u00e4hendanud sektori esimese kuue kuu eksporti eelmise aasta sama ajaga v\u00f5rreldes ligi neljandiku.\u201c Kivil lisab, et just Norra ja Rootsi on peamised elamuarenduste, avalike hoonete ja kortermajade sihtturud. \u201eSelliste t\u00f6\u00f6de mahud on reeglina \u00fcsna suured ning arvuliselt ei ole lepinguid palju. Juba \u00fcksikute suurte tehingute edasi l\u00fckkumine, peatumine v\u00f5i t\u00fchistamine m\u00f5jutab oluliselt sektori ekspordik\u00e4ivet.\u201c Kui vaadata suurt pilti, siis m\u00f6\u00f6dunud aasta Euroopa puitmajade ekspordi kogumaht oli enam kui 1,5 miljardit eurot. \u201eV\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00e4\u00e4b see 2020. aastal alla \u00fche miljardi,\u201c lisab Kivil.<\/p>\n\n\n\n<p>Kivil kinnitab, et puitmajasektori k\u00e4ek\u00e4ik s\u00f5ltub otseselt \u00fchiskonna stabiilsusest, kuna sektori valmistatud tooted eeldavad klientidelt pikaajalist planeerimist, tugevat finantsv\u00f5imekust ning teadmist, et l\u00e4hitulevik on stabiilne. \u201eEhitussektori arengut m\u00f5jutavad peamiselt kaks faktorit \u2013 inimeste kindlustunne ning pankade laenupoliitika. Kui need tegurid on paigas ja toimivad, siis taastub ka tavap\u00e4rane hoonete ehitus, sest uute eluasemete n\u00f5udlus nii Eestis, Kesk-Euroopas kui ka Skandinaavias ei ole kusagile kadunud.\u201c Kivili hinnangul muutub kindlasti j\u00e4rjest olulisemaks ka koduturg, kus oleks just praegu \u00e4\u00e4rmiselt oluline k\u00e4ivitada kohalikku puidut\u00f6\u00f6stust toetavaid ehitusprojekte.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuigi 2020. aasta on puitmajatootjatele alanud keeruliselt, oli 2019. aasta Eesti puitmajasektorile k\u00fcmnes j\u00e4rjestikune ekspordi kasvuaasta. Augusti alguses ilmunud Eurostati andmete alusel oli 2019. aastal Eesti&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1319,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1434","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1434"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1435,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions\/1435"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1434"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}