{"id":1410,"date":"2020-03-20T12:38:00","date_gmt":"2020-03-20T12:38:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1410"},"modified":"2022-05-22T12:41:16","modified_gmt":"2022-05-22T12:41:16","slug":"martin-talts-eesti-majatehased-eriolukorras","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/martin-talts-eesti-majatehased-eriolukorras\/","title":{"rendered":"Martin Talts: Eesti majatehased eriolukorras"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Eestis on ligikaudu 170 puitmajade tootjat, kelle m\u00fc\u00fcgitulu aastas on kokku ca 500 miljonit eurot. Puitmajade tootmine on aastaid olnud Eesti edulugu ja meie ekspordi lipulaev. See pole enam ammu odav allhange, vaid suurt lisandv\u00e4\u00e4rtust loov Eesti arhitektide, inseneride, oskust\u00f6\u00f6liste jm ametikandjate \u00fchine saavutus. Puitmajat\u00f6\u00f6stus on pika tarneahela \u00fclemine ots, mille l\u00fclides on ainu\u00fcksi Eestis k\u00fcmned tuhanded t\u00f6\u00f6tajad materjalide tootjate ja m\u00fc\u00fcjatena ning k\u00f5ikv\u00f5imalike teenuste pakkujana.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/Martin%20Talts_erakogu.jpg\" alt=\"Eesti Puitmajaliidu aseesimees Martin Talts. Foto: erakogu\" width=\"-170\" height=\"-280\" title=\"Eesti Puitmajaliidu aseesimees Martin Talts. Foto: erakogu\"\/><figcaption>Eesti Puitmajaliidu aseesimees Martin Talts. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Eesti Puitmajaliit on viimase n\u00e4dala jooksul p\u00f6\u00f6rdunud kahel korral Vabariigi Valitsuse liikmete poole ja teinud omapoolsed ettepanekud kriisimeetmete rakendamiseks. Valitsuse poolt eile teatavaks tehtud n\u00f6 30\/70 meede ei ole t\u00e4na kahjuks puitmajatootjaile lahendus. Ja seda eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et puitmajatootjad satuvad l\u00f6\u00f6gi alla m\u00f5ningase viibega. S\u00f5ltuvalt asjaoludest on suuremaid tagasil\u00f6\u00f6ke oodata m\u00f5ne n\u00e4dala kuni m\u00f5ne kuu jooksul. Nimelt m\u00fc\u00fcakse suur osa puitmajadest koos paigaldusega, mis on inimeste liikumispiirangute t\u00f5ttu aga tugevalt h\u00e4iritud. Nii tuleks paigaldajad Eestist n\u00e4iteks Norrasse saates panna seal 2 n\u00e4dalaks karantiini ja tagasi Eestisse saabudes peaksid nad uuesti viibima 2 n\u00e4dalat eralduses. Sama kehtib enamuse muude ekspordi sihtriikide puhul. Seega tuleks valitsusel teha koheselt pingutusi, et saavutada meie peamiste ekspordi sihtriikidega erikokkulepped t\u00f6\u00f6tajate vabaks liikumiseks Eesti majatootjate toodete paigaldamiseks. Niikuinii kehtib paigaldust\u00f6\u00f6tajate sihtriikide vastavates registrites registreerimise kohustus, mist\u00f5ttu arvepidamine ei tohiks olla keeruline.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teine ja s\u00fcvenev peavalu Eesti puitmajatootjaile on euro ja Norra krooni vahetuskurss, mis on tugevalt p\u00e4rssinud meie toodete m\u00fc\u00fcki ja kasumlikkust juba kaugelt \u00fcle aasta. Seni on see on olnud \u00fcleelatav, kuid viimase kuu jooksul on Norra kroon n\u00f5rgenenud euro suhtes ca 30%! Probleemi ilmestab n\u00e4ide, et 1 miljoni eurone projekt maksab norrakale t\u00e4na t\u00e4pselt 2 967 630 NOKi rohkem kui kuu aega tagasi. See muudab \u00fclimalt k\u00fcsitavaks uute tellimuste saamise ja v\u00f5ib hullemal juhul viia ka olemasolevate lepingute \u00fclevaatamise v\u00f5i katkestamiseni. Sellises olukorras on ettev\u00f5tjad sunnitud p\u00f6\u00f6rduma riigi poole erakorralise toe saamiseks. Norra turu asendamine on ka toimivate turgude korral aegan\u00f5udev, sealse vahetuskursi muutumine eksportijaile soodsamaks on aga ajaliselt ettearvamatu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/EUR_NOK_19.03.2020_block.jpg\" alt=\"Norra krooni kurss 19.m\u00e4rtsil 2020. Allikas: xe.com\" width=\"-149\" height=\"-98\" title=\"Norra krooni kurss 19.m\u00e4rtsil 2020. Allikas: xe.com\"\/><figcaption>Norra krooni kurss 19.m\u00e4rtsil 2020. Allikas: xe.com<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Olukord on igal juhul kiirelt halvenev ja keegi tea, mis seisus ollakse m\u00f5ne kuu v\u00f5i poole aasta p\u00e4rast. Kuid on selge \u2013 k\u00f5rgete p\u00fcsikuludega tootmisettev\u00f5ttel, mis on kaotanud oma rahvusvahelised m\u00fc\u00fcgikanalid, on pikemaajalisest seisakust toibumine v\u00e4ga keeruline kui mitte v\u00f5imatu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kui \u00fcritada pakkuda v\u00e4lja pikemaajalisi lahendusi, siis on terve rida asju, kuidas riik saaks puitmajatootjaile abiks olla. Saaks suurendada puidust ehitamise osakaalu, kui riigihangetesse lisada n\u00f5ue, et teatud % hoonest peab olema puidust, n\u00e4iteks 50%. Naabermaade eeskujul v\u00f5iks t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja puitehituse strateegia. Puitmajatootjail on seni riigi esindajatega \u00fcsna \u00fchine arusaam sellest, et puit on tulevikumaterjal, ehitamine peaks liikuma valdavalt (maja)tehastesse ja et kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisel ei ole puidust ehitamisele alternatiivi. N\u00fc\u00fcd on \u00f5ige aeg vormistada see k\u00f5ik kiirendatud tempos seaduslikeks aktideks ja asuda t\u00f6\u00f6le.&nbsp;Autor: Martin Talts, Eesti Puitmajaliidu aseesimees<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eestis on ligikaudu 170 puitmajade tootjat, kelle m\u00fc\u00fcgitulu aastas on kokku ca 500 miljonit eurot. Puitmajade tootmine on aastaid olnud Eesti edulugu ja meie ekspordi lipulaev&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1413,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1410","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1410","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1410"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1410\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1415,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1410\/revisions\/1415"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1413"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1410"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1410"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1410"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1410"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}