{"id":1406,"date":"2020-03-01T12:36:00","date_gmt":"2020-03-01T12:36:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1406"},"modified":"2022-05-22T12:38:38","modified_gmt":"2022-05-22T12:38:38","slug":"lauri-kivil-saastajad-kujundavad-meie-valikuid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/lauri-kivil-saastajad-kujundavad-meie-valikuid\/","title":{"rendered":"Lauri Kivil: Saastajad kujundavad meie valikuid"},"content":{"rendered":"\n

Uuringud n\u00e4itavad, et keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamine on enamus \u00fchiskonna jaoks oluline. Kui see eeldab meilt millestki loobumist, siis muudame oma arvamust aga \u00fcsna lihtsalt. Puidu kasutamine pikaealistes toodetes – n\u00e4iteks puitmajades – oleks riigi jaoks \u00fcks lihtsaim ja kergemini rakendatavaim kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rkide saavutamise t\u00f6\u00f6riist, mis looks koheselt ka paremat elukeskkonda ilma \u00fcksikisiku rahakotti m\u00f5jutamata.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Inimesed on valmis panustama parema (globaalse) elukeskkonna saavutamisse, kuid ainult juhul, kui see ei puuduta nende sissetulekuid, ei v\u00e4henda nende heaolu, sotsiaalset kindlustunnet ning elatustaset. Kui m\u00f6\u00f6dunud aasta septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste<\/a> kohaselt toetas 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa Liidu plaani muuta majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks, siis oktoobris Turu-uuringute AS-i l\u00e4bi viidud k\u00fcsitluses langes pooldajate arv 52 protsendi juurde. K\u00fcsitluste erinevus seisnes selles, et oktoobri uuringus m\u00e4rgiti \u00e4ra ka v\u00f5imalik p\u00f5levkivienergia kasutamise l\u00f5petamine. See ilmestab v\u00e4ga selgelt \u00fchiskonna seisukohti \u2013 valmisolek kauge m\u00f5juga keerulisteks \u00fchiskondlikeks kokkulepeteks ja muudatusteks on reeglina olemas vaid juhul, kui see ei eelda otsest materiaalset panust \u00fcksikisikult v\u00f5i lihtsalt \u00f6eldes ei m\u00f5juta vastaja eluj\u00e4rge negatiivselt. <\/p>\n\n\n\n

Keskkonnak\u00fcsimus on globaalne<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes t\u00e4nasega on 2050. aastaks maailmas 2 miljardit inimest rohkem ja surve keskkonnale kasvab meeletu kiirusega. Erinevate riikide teadlased peavad otsima k\u00f5ige t\u00f5husamaid vahendeid selle survega hakkama saamiseks. V\u00f5imalusi meie \u00fcmber nii ettev\u00f5tte kui \u00fcksikisikuna on mitmeid, harjumuste muutmisest kuni uute tehnoloogiateni. N\u00e4iteks tarbimise v\u00e4hendamine, taaskasutus, efektiivsete ja keskkonnas\u00f5bralike alternatiivide otsimine. On selleks siis pakendite sorteerimine, s\u00f5idujagamisteenuse kasutamine, s\u00e4\u00e4stlikumad masinad ja seadmed jne. Neid meetmeid saab rakendada nii \u201epiitsa\u201c kui \u201epr\u00e4\u00e4nikuna\u201c \u2013 kas maksusoodustus v\u00f5i trahv, kas alternatiivne uus ja innovaatiline teenus v\u00f5i vana teenuse keelamine jne. Kuid tundub, et keskkonnahoiust r\u00e4\u00e4kides on toimivaid \u201epehmeid\u201c meetmeid ikkagi v\u00e4he ja jutt j\u00f5uab kiiresti keeldude v\u00f5i kohustusteni. <\/p>\n\n\n\n

\"Eesti
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

\u00dcksk\u00f5ik, mis maailma nurgas toimub saastamine v\u00f5i keskkonda parandav tegevus, m\u00f5jutab see otseselt v\u00f5i kaudselt k\u00f5iki teisi maailma piirkondi. M\u00f5ni tegevus rohkem, m\u00f5ni v\u00e4hem. Kas tuumakatastroof v\u00f5i “Teeme \u00e4ra\u201c talgud” \u2013 m\u00f5lema m\u00f5ju on globaalne. Rahvusvaheliseks kasvanud “Teeme \u00e4ra” talgud on alguse saanud teatud suhtumisega seltskonna lagastamisharjumusest ja teise seltskonna soovist seda muuta. On vist veel anal\u00fc\u00fcsimata, kas algp\u00f5hjuseks oli kultuuriline taust, liiga k\u00f5rged j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse tasud v\u00f5i midagi muud, kuid on selge, et lagastajate harjumused tekitasid teatud kriitilise massi inimesi, kes soovisid asja parandada. Ja seda oma p\u00f5him\u00f5tetest ja seisukohtadest l\u00e4htuvalt, ilma sunni ja k\u00e4suta.   <\/p>\n\n\n\n

Ka s\u00fcsiniku atmosf\u00e4\u00e4rist kinni p\u00fc\u00fcdmise ja maap\u00f5ue talletamise tehnoloogia arendamine k\u00f5lab nagu j\u00e4\u00e4tmemajandus, mille hinnanguline teenuse maksumus on v\u00f5rdlemisi k\u00f5rge ja tegevuse otstarbekus k\u00fcsitav. Teaduse kontekstis on kogu \u00fchiskonna poolt tekkiva (\u00f5hu)saaste matmisega tegelemine innovatsioon, kuid \u201elooduse loogika\u201c kontekstis midagi v\u00e4ga kummalist. Eriti veel teadvustades, et meil on juba olemas s\u00fcsiniku atmosf\u00e4\u00e4rist kinni p\u00fc\u00fcdmiseks ja talletamiseks palju m\u00f5istlikum, lihtsam ja toimivam lahendus \u2013 oma kodude ja kogu hoonefondi ehitamine puidust. Kas puithoonete ehitamine saab Eestis olema vabalt leviv positiivne trend, kus tellijad hakkavad ise puitu hoone ehitusmaterjalina eelistama, v\u00f5i riigi teadlik suunav tegevus l\u00e4bi normide ja seadusandluse, on vara \u00f6elda. Selge on see, et puitehituse kaudu keskkonnahoidu panustamine ja kliimaprobleemide lahendamine on globaalne suund ja olevik ning selle kaudu s\u00fcsiniku \u201ematmine\u201c k\u00f5ige m\u00f5istlikum lahendus. Loodan, et sellest kujuneb midagi sarnast \u201eTeeme \u00e4ra\u201c talgutele, kus kodanik s\u00f5lmib iseendaga kokkulepe, et teisiti enam j\u00e4tkata ei saa.  
<\/p>\n\n\n\n

\"Esimene
Esimene kaasaegne puidust koolimaja Eestis (Viimsi riigig\u00fcmnaasium). Foto:<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kiireim tulemus ehitusest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Praktiliselt iga kuu tuleb maailmast m\u00f5ni uudis, kus riik v\u00f5i m\u00f5ni omavalitsus teeb keskkonnas\u00e4\u00e4stlikku ehitust ja -materjale soosiva poliitilise otsuse. Olgu selleks siis k\u00f5ikide ol\u00fcmpiarajatiste ehitamine puidust, maksutagastused puithoonete arendajatele, keeld \u00fcletada hoone valmistamisel s\u00fcsiniku emissiooni piiri jne. Tegemist on reaalsete meetmetega, mis ajendatud keskkonnak\u00fcsimustest ning mille eesm\u00e4rk on stagneerunud, paigal seisvat ning raiskavat ehitussektorit p\u00f5hjalikult reformida. V\u00f5tmes\u00f5nad selle juures on ehituse industrialiseerimine ehk tehaseline tootmine, osapoolte t\u00f5husam koost\u00f6\u00f6, digitaliseeritus ning keskkonnas\u00f5bralike materjalide eelistamine.  <\/p>\n\n\n\n

Kui l\u00e4htuda p\u00f5him\u00f5ttest, et muuta tuleb tegureid, mis annavad k\u00f5ige suuremat ja kiiremat efekti ning tuletada meelde, et ehituse ning kinnisvarasektori \u201epanus\u201c globaalses s\u00fcsinikuheitmes on peaaegu 40%, on m\u00f5istlik tegeleda ehitussektori reformimisega n\u00fc\u00fcd ja kohe. V\u00f5imalusi selleks ju on, alustades suuremast industrialiseeritusest ja l\u00f5petades puidu osakaalu suurendamisega. Kui ehituspoliitika keskne eesm\u00e4rk on t\u00e4naseni olnud hoonete energiatarbimise v\u00e4hendamine ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlike hoonete ehitamine (madalad k\u00fctte-, jahutuse- ja ventilatsioonikulud), siis k\u00e4imasolevad arutelud ning arengud v\u00f5tavad fookusesse hoone kogu elukaare. See t\u00e4hendab, et oluliseks muutub hoone ehitusel eraldunud CO2<\/sub> emissioon, mis v\u00f5tab arvesse ehitusmaterjalide tootmist, transporti, ehitust, hoone kasutusperioodil kuluvat energiat, lammutust ning j\u00e4\u00e4tmete taaskasutust v\u00f5i utiliseerimist. Selle tulemusel peavad k\u00f5ik ehitusega seonduvad osapooled ja tehnoloogiad m\u00f5tlema CO2<\/sub> heitmete kontekstis. Ehituses kasutatavate materjalide s\u00fcsiniku emissiooni aitab tavalugejale visualiseerida m\u00f5te, et s\u00fcsinikuneutraalsuse saavutamiseks on \u00fche kivist konstruktsioonil hoone ehitamisel eralduva CO2<\/sub> atmosf\u00e4\u00e4rist kinni p\u00fc\u00fcdmiseks vajalik ehitada v\u00e4hemalt kaks samasugust puitkonstruktsioonil hoonet. Ainult nii on v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4da \u201enulli\u201c. <\/p>\n\n\n\n

\"Kontorihoone
Kontorihoone Rootsis, EstNor O\u00dc. Foto: Sven-Olof Englund\/XL-Studios<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eesti kasutamata potentsiaal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vaadeldes k\u00f5iki Eestis ehitatavaid hooneid suletud netopinna arvestuses on sellest vaid 11% puitkonstruktsioonil hoonetes. Puidu kontekstis v\u00f5ib \u00fclej\u00e4\u00e4nud 89% kategoriseerida keskkonna perspektiivis negatiivseks ehk kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rkide saavutamisele tegelikkuses vastu t\u00f6\u00f6tavaks, kuna nende hoonete ehitamisel kasutatava betooni, kiviplokkide ja terase tootmisel tekib kordades enam emiteeritavaid kasvuhoonegaase v\u00f5rreldes puitmajade ehitamisega. Samas v\u00e4ljastati n\u00e4iteks perioodil 2018.a \u2013 2019.a. II kvartal Eestis ligi 10 tuhat hoonete ehitus- v\u00f5i kasutusluba netopinnaga enam kui 5,4 miljonit m2<\/sup>. \u00dchiskonnana on meil oluline m\u00f5ista selles 89%-s ehk 4,8 miljonis kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rkidele vastu t\u00f6\u00f6tavas m2<\/sup> peituvat kasutamata ressurssi.  <\/p>\n\n\n\n

Kindlasti ei ole ehituses m\u00f5istlik ja ka vajalik r\u00e4\u00e4kida k\u00f5ige ehitamisest puidust. Kui puitmajasektor 2019.a. l\u00f5pus k\u00fclastas \u00fcht selle valdkonna n\u00e4idislinna V\u00e4xj\u00f6t, r\u00e4\u00e4kisid ka sealsed linna esindajad esialgsest v\u00e4ga tugevast betooni- ja teraset\u00f6\u00f6stuse vastuseisust. Sarnased arutelud seisavad ees ka Eestis ja k\u00f5ikjal mujal, sest betoonit\u00f6\u00f6stusest on kujunenud teatud riikides ehituse s\u00fcnon\u00fc\u00fcm. Kuid 21. sajandil on see muutumas, sest surve keskkonnas\u00e4\u00e4stlike ehitusmaterjalide kasutamiseks on p\u00f6\u00f6rdumatu. Ka V\u00e4xj\u00f6 n\u00e4itel on ettev\u00f5tted olukorraga kohanenud, sest betoonil on alati oma kindel koht puitehituses \u2013 keeruliste h\u00fcbriidkonstruktsioonide rajamisel v\u00f5i klassikaliselt vundamendina. Mitmed ettev\u00f5tted on vaadanud \u00fcmber oma \u00e4rimudeli ja sisenenud t\u00e4iendavalt puithoonete tootmise sektorisse.  <\/p>\n\n\n\n

Maja annab puidule v\u00e4\u00e4rtuse ja pikema eluea<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti tehaseliste puitmajade tootmise sektori k\u00e4ive on ligi 0,5 miljardit eurot. Praktiliselt kogu tootmismaht realiseeritakse t\u00e4na eksportturgudel, t\u00e4nu millele toob sektor riiki arvestatava maksutulu, mis panustab v\u00e4ga tugevalt riigi toimev\u00f5imekusse. V\u00f5ime julgelt v\u00e4ita, et Eesti puitmajatootjad on maailma mastaabis t\u00e4ielikud profid, kelle poole p\u00f6\u00f6rdutakse k\u00f5ige keerulisemate hoonete ehitamisel. See maine on hoidnud ja hoiab meid eksportturgudel konkurentsiv\u00f5imelisena ka keerulistel aegadel.  <\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel on puidust tehasemajatootjad tajunud v\u00e4ga selgelt, et n\u00f5udlus kvaliteetse puitehituse j\u00e4rele on kasvamas \u00fcha enam ka Eestis. Siin v\u00f5ib olla v\u00e4ga tugev seos \u00fcldise kliimatemaatikaga, kuid kindlasti on suur roll ka \u00fchiskonnas toimuvas v\u00e4ga tugevas metsadebatis, mille \u00fcks eesm\u00e4rk on leida kohalikust metsast raiutud puidule k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust. Kogu Eesti raiemahu juures on puitmajades kasutatava puidu osakaal t\u00e4na koguseliselt marginaalne, kuid tihumeetrite lisandv\u00e4\u00e4rtuse arvestuses \u00fclimalt k\u00f5rge. Nii kirgliku metsakaitsja, kodu planeeriva perekonna kui riigi jaoks peaks igale raiutud tihumeetrile suurema lisandv\u00e4\u00e4rtuse andmine, l\u00e4bi kohalikul tasandil puitehituse edendamise ja puidu kasutamise, olema teadlik valik ja eelistus. <\/p>\n\n\n\n

Uhke-olemiseks vajame edulugusid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eestlastena vajame enda olemasolu t\u00f5endamiseks mingeid edulugusid. Insenertehniliselt on puitmajasektor seda samuti \u2013 v\u00f5tame selle omaks ja oleme selle \u00fcle uhked. Just nii nagu igas telefonis on Bolti \u00e4pp ja arvutis Skype, mis on muutnud mingit paradigmat v\u00f5i tehnoloogiat radikaalselt, v\u00f5ime iga inimesena teha sellise muudatuse ka oma kodu ja hoone valikuga. See on lugu, mida Eesti riik m\u00fc\u00fcb t\u00e4na v\u00e4lismaal. Lugu, mida me metsadest hooliva rahvana ise v\u00e4\u00e4rtustada ei oska. Aga proovime ja toome metsa l\u00e4bi kaunite puidust hoonete elukeskkonda. Proovime ja ehitame oma kodud kohalikust puidust. \u00dcha enam j\u00f5uavad meieni ka klientide lood, kes soovivad teada oma tootmisse mineva puitmaja puidu p\u00e4ritolu. See on ilus m\u00f5te ja v\u00f5iks olla igale eestlasele au asi, elada v\u00f5i t\u00f6\u00f6tada eesti metsast varutud puidust ehitatud majas. Kliima ja keskkonnak\u00fcsimusi globaalselt m\u00f5testav inimene saab aru, et see on k\u00f5ige m\u00f5istlikum variant \u00fcksikisikuna teha l\u00e4bi enda baasvajaduse rahuldamise \u2013 kodu loomine \u2013 midagi v\u00e4ga lihtsalt ja kergelt ka keskkonna heaks ning l\u00e4bi selle olla ka v\u00e4ike osa Eesti puitehituse eduloost. <\/p>\n\n\n\n

Ja kui sul on ikkagi mure, et mis saab Eesti metsast, siis oma s\u00fcdame rahustuseks istuta oma metsa sada puud. Sellega oled oma puitmaja ehituseks kulunud materjali loodusele tagasi andnud ja \u00fcle j\u00e4\u00e4vate puudega andnud positiivse panuse kliimamuutuste ennetusse ka globaalselt.  <\/p>\n\n\n\n

K\u00e4es on puidu uus tulemine. <\/p>\n\n\n\n

Lauri Kivil<\/p>\n\n\n\n

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uuringud n\u00e4itavad, et keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamine on enamus \u00fchiskonna jaoks oluline. Kui see eeldab meilt millestki loobumist, siis muudame oma arvamust aga \u00fcsna lihtsalt. Puidu…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1407,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1406","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1406"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1409,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406\/revisions\/1409"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1406"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}