{"id":1398,"date":"2019-11-22T12:32:00","date_gmt":"2019-11-22T12:32:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1398"},"modified":"2022-05-22T12:34:11","modified_gmt":"2022-05-22T12:34:11","slug":"vaxjo-vaike-linn-aga-suur-eeskuju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/vaxjo-vaike-linn-aga-suur-eeskuju\/","title":{"rendered":"V\u00e4xj\u00f6 \u2013 v\u00e4ike linn aga suur eeskuju"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Euroopa modernseim puitlinn \u2013 V\u00e4xj\u00f6 \u2013 on aastak\u00fcmnete jooksul pidanud teadlikult puidust ehitamist normiks ning panustanud j\u00e4tkusuutliku ja keskkonnas\u00e4\u00e4stliku ehituse arendamisse.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00e4xj\u00f6<\/strong>&nbsp;on 93 000 elanikuga Rootsi v\u00e4ikelinn, kus juba 90ndate alguses ehitati esimesi 4-5 kordseid korterelamuid ja millenniumi vahetudes ka \u00fclikoolide linnakuid ning keskuseid. Aastal 2004 andis V\u00e4xj\u00f6 omavalitsus v\u00e4lja esimese puitlinna arendamise juhise&nbsp;<em>Mer tr\u00e4 i byggandet<\/em>, millest sai alguse&nbsp;<strong>puitmajade<\/strong>&nbsp;suurarenduste buum. \u00d5nnestunud projektid, tihe koost\u00f6\u00f6 \u00fclikoolidega ning j\u00e4tkuv soov keskkonnateadliku ehitussektori arendamiseks viis 2013. aastal linna otsustajad selleni, et seati uued sihid ja kehtestati kindlad regulatsioonid puitehitiste osakaalu teadlikuks kasvatamiseks regioonis. Rakendatud meetmete tulemusel on juba t\u00e4na k\u00f5ikidest V\u00e4xj\u00f6 linnas ehitatavatest uutest hoonetest 47% puitmajad. V\u00e4xj\u00f6\u2019t v\u00f5ib pidada k\u00f5igi Euroopa linnade eeskujuks \u2013 puitlinnakute arendamise strateegia on selge ja j\u00e4tkusuutlik, linn teeb v\u00e4ga tihedat koost\u00f6\u00f6d \u00fclikoolide ja kohaliku puitmajat\u00f6\u00f6stusega. Tegu on v\u00f5it-v\u00f5it-v\u00f5it olukorraga, kus p\u00f5imub nii teadus kui ka t\u00f6\u00f6stus ning mille otsene tulemus on elanike heaolu kasv kohalikus omavalitsuses.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/20191114_143221_block.jpg\" alt=\"Eesti Puitmajaliidu delegatsioon V\u00e4xj\u00f6 puitehitistega tutvumas. Foto: EPML\" width=\"-67\" height=\"-37\" title=\"Eesti Puitmajaliidu delegatsioon V\u00e4xj\u00f6 puitehitistega tutvumas. Foto: EPML\"\/><figcaption>Eesti Puitmajaliidu delegatsioon V\u00e4xj\u00f6 puitehitistega tutvumas. Foto: EPML<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>V\u00e4xj\u00f6 linna puitehituse arendusjuht&nbsp;<strong>Johan Thorsell<\/strong>&nbsp;toob piirkonna puitehituse strateegiast v\u00e4lja n\u00e4iteks allj\u00e4rgnevad eesm\u00e4rgid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>kuni 2020.a \u2013 50% uusarendustest on puidup\u00f5hised;<\/li><li>alates 2020.a. \u2013 50% uusarendustest on puidup\u00f5hised ja igale hoonele on koostatud kliimam\u00f5ju deklaratsioon;<\/li><li>alates 2022.a \u2013 ehituslubade v\u00e4ljastamisel eelistatakse hooneid, mille kandva konstruktsiooni s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg on v\u00e4ikseim;<\/li><li>alates 2025.a. \u2013 k\u00f5ikide uusarenduste kliimam\u00f5ju peab olema v\u00e4iksem kui 225 kg CO<sub>2<\/sub>&nbsp;e\/m<sup>2<\/sup>. Kliimam\u00f5ju deklaratsiooni esitamine on kohustuslik ning eelistatakse hooneid, mille terviklik s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg on v\u00e4ikseim;<\/li><\/ul>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/20191114_125830_block.jpg\" alt=\"V\u00e4xj\u00f6 linna puitehituse arendusjuht Johan Thorsell. Ettekanne Eesti Puitmajaliidu delegatsioonile. Foto: EPML\" width=\"441\" height=\"248\" title=\"V\u00e4xj\u00f6 linna puitehituse arendusjuht Johan Thorsell. Ettekanne Eesti Puitmajaliidu delegatsioonile. Foto: EPML\"\/><figcaption>V\u00e4xj\u00f6 linna puitehituse arendusjuht Johan Thorsell. Ettekanne Eesti Puitmajaliidu delegatsioonile. Foto: EPML<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Eesti Puitmajaliidu esimees&nbsp;<strong>Siim Leisalu<\/strong>&nbsp;peab V\u00e4xj\u00f6 parimate praktikate ja puidust ehitamise propageerimise \u00fclev\u00f5tmist oluliseks ja innustab ka Eesti omavalitsuste ehitusvaldkonna spetsialiste sarnaselt m\u00f5tlema. \u201eSuurt rolli Rootsi puitlinnade eduloos linnakeskkonnas m\u00e4ngib sealsete ametnike ja poliitikute tugev ning pikaajaline parteipoliitika \u00fclene vaade keskkonnahoiule ja puitehitusele tervikuna. Teadvustatud on seda, et puidust hoone ei ole mitte \u00fcksnes keskkonnas\u00e4\u00e4stlikum hoonet\u00fc\u00fcp, vaid selle tootmine v\u00f5rreldes platsilehitusega on ka oluliselt kiirem, kvaliteetsem ja ohutum.\u201c Hea meel on t\u00f5deda, et kogu planeerimistegevuse p\u00f5hil\u00e4htekohaks on inimestele parima ja hubase elukeskkonna loomine ning puitu kasutatakse Rootsi j\u00e4rjest rohkem parkides, m\u00e4nguv\u00e4ljakutel ja muude avalike ruumide loomisel.\u201c Leisalu loodab, et sarnane m\u00f5tteviis on j\u00e4rjest enam pead t\u00f5stmas ka Eestis. \u201ePuithooneid ehitades v\u00e4\u00e4rindame puitu k\u00f5rgeimal tasemel, lisaboonusena talletame s\u00fcsihappegaasi ja loome nn s\u00fcsinikupankasid k\u00f5ige loomulikumal moel. Puit on taastuv loodusressurss, mida on kasutatud aastaid hoonete ehituseks, aga alles n\u00fc\u00fcd \u2013 kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rkide valguses \u2013 hakatakse m\u00f5tlema selle t\u00f5elise potentsiaali peale.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p><em>Kontaktreisi korraldamist toetas Eesti puitmajade eksportiklastri projekt Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse klastrite arendamise programmi raames. Klastrite meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa modernseim puitlinn \u2013 V\u00e4xj\u00f6 \u2013 on aastak\u00fcmnete jooksul pidanud teadlikult puidust ehitamist normiks ning panustanud j\u00e4tkusuutliku ja keskkonnas\u00e4\u00e4stliku ehituse arendamisse. V\u00e4xj\u00f6&nbsp;on 93 000 elanikuga Rootsi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1399,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1398","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1398"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1398\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1401,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1398\/revisions\/1401"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1399"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1398"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}