{"id":1394,"date":"2019-11-06T12:31:00","date_gmt":"2019-11-06T12:31:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1394"},"modified":"2022-05-22T12:32:35","modified_gmt":"2022-05-22T12:32:35","slug":"sander-jahilo-kuhu-ladustada-co2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/sander-jahilo-kuhu-ladustada-co2\/","title":{"rendered":"Sander Jahilo: kuhu ladustada CO2?"},"content":{"rendered":"\n

Eesti valitsuse tellimusel ja SEI Tallinna poolt teostatud kliimaneutraalsuse anal\u00fc\u00fcsi<\/a> l\u00f5ppraportist selgub, et meie riik ja ettev\u00f5tjad peaksid j\u00e4rgneva 30 aasta jooksul tegema 17.3 mld euro mahus investeeringuid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, millest l\u00f5viosa peaks tulema erasektorist. Milliseid lahendusi meil selle eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks v\u00f5tta on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Raportis nenditakse, et hoolimata k\u00f5igi nende investeeringute, taasmetsastamise ning muude s\u00fcsinikusidumise meetmete kasutuselev\u00f5tust j\u00e4\u00e4b meil 2050. aastaks ikkagi 0.65 mln tonnine s\u00fcsiniku\u00fclej\u00e4\u00e4k. Selle valguses n\u00e4ib \u00fcsna k\u00fc\u00fcniline valitsuse plaan \u00f5li- ja rafineerimistehaste rajamiseks, mis p\u00f5hjustaks aruande autorite hinnangul \u00fcle kahe korra suurema ehk 1.65 mln tonnise heitmete \u00fclej\u00e4\u00e4gi. Mis s\u00f5numi saadab riik sellises olukorras erasektorile, kui ta ise investeerib maksumaksjatelt saadud raha heitmete kasvatamisse?  <\/p>\n\n\n\n

\"Sander
Sander Jahilo. Foto: Erakogu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kliimaneutraalsuse raport<\/strong> \u00fctleb aga, et j\u00e4rgmised 20 aastat tuleb investeeringuid k\u00f5ige suuremas mahus teha hoonetesse<\/strong> \u2013 \u00fcle 200 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses iga aasta. See pole hiiglaslik arv, kui arvestada konteksti \u2013 Eestis investeeritakse ehitustegevusse \u00fcle miljardi euro aastas, seejuures v\u00f5etakse kasutusse ca 6500 uut eluruumi keskmise pinnaga 90 m2<\/sup>. Iga uus ehitis on pikaajaline investeering, sageli kaugelt pikema elueaga kui 2050. aasta. Valdavalt ehitatakse neid hooneid betoonist, kiviplokkidest ja tellistest, mille tootmine on energiamahukas ja hulgaliselt kasvuhoonegaase tekitav. 31. oktoobri Eesti P\u00e4evalehes ilmunud artiklis \u201eTeadlane: ka Eesti maap\u00f5ues saaks CO<\/a>2<\/a><\/sub> ladustada ja siis n\u00e4iteks maasooja toota\u201c<\/a> r\u00e4\u00e4gitakse CO2<\/sub> kinnip\u00fc\u00fcdmisest ja maap\u00f5ue talletamisest hinnaga 37 eurot tonni kohta, mis v\u00f5iks justkui saada sobivaks lahenduseks. Ent meil on juba olemas \u00fcks teine lahendus, mis teeb sama t\u00f6\u00f6 \u00e4ra t\u00e4itsa tasuta.  
<\/p>\n\n\n\n

Eesti aastane raiemaht<\/strong> sisaldab endas hinnanguliselt \u00fcle 11 mln tonni CO2<\/sub>, millest olulist osa saaks k\u00e4sitleda pikaaegse s\u00fcsiniku sidumismeetmena, kui me riiklikult tunnustaks s\u00fcsinikusidumisv\u00f5imet nende puitmaterjalide<\/strong> puhul, mis leiavad tee pikaealistesse toodetesse (n\u00f6 \u201es\u00fcsinikupankadesse\u201c) nagu hooned ja muud rajatised. Eesti \u00fcks vanimatest s\u00fcsinikupankadest \u2013 300-aastane Sutlepa kabel \u2013 asub Eesti Vaba\u00f5humuuseumis vaid m\u00f5nesaja meetri kaugusel muuseumi uusimast, 26 tonni CO2<\/sub> siduvast kaasaegse puitmaja n\u00e4idishoonest<\/a><\/strong>. T\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogiaid arvestades ei oleks imekspandav, kui ka see n\u00e4idismaja seisab seal j\u00e4rgmised 300 aastat, talletades kogu see aeg endas s\u00fcsinikku, mis k\u00fcttematerjalina v\u00f5i pr\u00fcgim\u00e4ele j\u00f5udes oleks ammu varem \u00f5hku paiskunud. Hoonete kui s\u00fcsinikupankade idee innustaks \u00fchest k\u00fcljest valima ehitusmaterjaliks kliimas\u00f5bralikke ehitusmaterjale, teisalt aga nende hoonete eest paremat hoolt kandma, toetades n\u00f5nda suletud materjaliringlust ehk ringmajandust<\/strong>, mis v\u00f5imaldab hoiduda hoonete enneaegsest lammutamisest ja v\u00e4\u00e4rtuslike materjalide j\u00e4\u00e4tmeteks saamisest.  <\/p>\n\n\n\n

Puitehitiste<\/strong> laiemat kasutuselev\u00f5ttu on riik aga seni pikalt vaaginud ja edasi l\u00fckanud. Kui me seame \u00fchiseks eesm\u00e4rgiks kliimaneutraalsuse, siis peaks ka riik olema ehitussektoris eeskujuks puitmaterjali kasutamisel. Seda n\u00e4iteks l\u00e4bi riigihangete, kus hoonete rajamise \u00fcheks kriteeriumiks tuleks lisaks madalaima hinna v\u00f5i k\u00f5rgeima energiaklassi kriteeriumile seada ka hoone kogu elukaart ning sellest tulenevat s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge arvestav p\u00f5him\u00f5te. Lisaks tuleks paralleelselt uuendada ka ehitusseadustikku jm regulatsioone, mis arvestaks avalike ja suurem\u00f5\u00f5tmeliste kommertshoonete puhul kaasaegsete puidust ehitamise tehnoloogiatega. Teame, et seda rada on edukalt k\u00e4inud meie naabrid Skandinaavias, kes p\u00fcstitavad eesti ettev\u00f5tjate kaasabil puidust k\u00f5rghooneid. Meie roheliste riigihangete juhised on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud juba aastaid tagasi, ent ometi ei k\u00f5nele riiklik tellimus selle t\u00f5siseltv\u00f5tmisest. \u00dcsna skisofreeniline on sellises olukorras panna p\u00f5hivastutus kliimaneutraalsusesse investeerimisel erasektorile, kui riik ise suurkliendina j\u00e4tkab vastupidiste tellimuste esitamist.<\/p>\n\n\n\n

Arvamuslugu 06.11.2019, Sander Jahilo, keskkonnaekspert<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti valitsuse tellimusel ja SEI Tallinna poolt teostatud kliimaneutraalsuse anal\u00fc\u00fcsi l\u00f5ppraportist selgub, et meie riik ja ettev\u00f5tjad peaksid j\u00e4rgneva 30 aasta jooksul tegema 17.3 mld euro mahus investeeringuid…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1395,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1394","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1394"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1394\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1397,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1394\/revisions\/1397"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1395"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1394"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1394"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1394"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}