{"id":1360,"date":"2019-02-21T12:14:00","date_gmt":"2019-02-21T12:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1360"},"modified":"2022-05-22T12:15:56","modified_gmt":"2022-05-22T12:15:56","slug":"puitmajatootjad-kasvatavad-sektori-valjakutsetele-vaatamata-eksporti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/puitmajatootjad-kasvatavad-sektori-valjakutsetele-vaatamata-eksporti\/","title":{"rendered":"Puitmajatootjad kasvatavad sektori v\u00e4ljakutsetele vaatamata eksporti"},"content":{"rendered":"\n

Eesti puitmajatootjad eksportisid eelmise aasta tulemuste p\u00f5hjal 394 miljoni euro eest, mida oli 22,9% enam kui eelmisel aastal. Ekspordi sihtriikide l\u00f5ikes oli k\u00f5ige suurema kasvuga Rootsi 25,5 miljonit eurot.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Statistikaameti 2018.a andmetel kasvas monteeritavate puitehitiste eksport<\/strong> varasema aastaga \u00fcle 73 miljoni euro. Eesti puitmajade ekspordiklastri juhi Eeva Vahtram\u00e4e s\u00f5nul andsid suurima panuse sellesse eelk\u00f5ige m\u00f5ned suured moodulmajade tootjad. \u201eSuurte tootjate k\u00f5rval teevad tublit t\u00f6\u00f6d ka keskmise suurusega ettev\u00f5tted, kelle iga\u00fche ekspordinumbrite kasv ei ole eraldiseisvana suur, aga annab sektori tervikule olulise osa.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Sihtriikidest olid suurima kasvuga turud Statistikaameti andmetel Rootsi (25,5 MEUR), Norra (16 MEUR) ja Soome (20 MEUR). Positiivset tendentsi n\u00e4itasid veel Holland, Prantsusmaa ja Taani, kus puitmajade eksport suurenes riigiti 1-4 miljoni euro piires. \u201eMahtude osas on suurima kasvu teinud Rootsi, mis on praeguseks juba praktiliselt samal tasemel, kus aastaid puitmajade esisihtriigiks olnud Norra,\u201c lausub Vahtram\u00e4e. \u201ePositiivne on m\u00e4rkida, et suuri kukkumisi ei olnud \u00fchelgi olulisel sihtturul ning tootjad on suutnud edukad olla p\u00f5hiturgude k\u00f5rval ka mujal,\u201c lisas Vahtram\u00e4e numbreid anal\u00fc\u00fcsides.<\/p>\n\n\n\n

\"Aasta
Aasta Tehasemaja 2018 konkursi parim avalik hoone. EstNor O\u00dc poolt toodetud lao- ja kontorihoone Rootsis. Foto: XL-Studios<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Arvestatav kasv eksportturgudel ei t\u00e4henda aga sektori hiilgeaegu, vaid n\u00e4itab tegutsevate tootjate kohanemisv\u00f5imet. Sektori katusorganisatsioonile ja isegi tootjatele endile tulid sellised statistilised numbrid m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikuna, kuiv\u00f5rd tootjate konkurentsiv\u00f5imet on viimastel aastatel takistanud kasvav konkurents, sisendhindade v\u00e4ga kiire t\u00f5us ning kvaliteetse t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudus. Vahtram\u00e4e s\u00f5nul on puitmajasektori suurim v\u00e4ljakutse lisaks oskusliku t\u00f6\u00f6j\u00f5u leidmisele ka v\u00e4ga kiirelt kasvavad palgakulud ning materjalide hinnad.<\/p>\n\n\n\n

Sellele vastukaaluks on positiivne t\u00f5deda, et ettev\u00f5tted on suutnud sihikindla tegutsemise ja eduka m\u00fc\u00fcgiga ekspordikasvu s\u00e4ilitada. \u201ePuitmajaklastriga oleme omalt poolt sektorit \u00fcsna j\u00f5uliselt toetanud Norra, Rootsi ja Saksamaa turgudel \u00fchisturunduse ja v\u00e4liskommunikatsiooniga. Samuti aidanud mitmetel ettev\u00f5tetel j\u00f5uda l\u00e4bi toetavate tegevuste ETA sertifikaatideni, mis on konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamise kontekstis \u00fclioluline,\u201c lisab Vahtram\u00e4e ja lausub, et kindlasti on nendel tegevustel oma m\u00f5ju sektori ekspordi kasvule ja konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilimisele.<\/p>\n\n\n\n

Eesti puitmajasektor on oluline riigi v\u00e4liskaubanduse bilansi tasakaalustaja. Puitmajat\u00f6\u00f6stuse toodangu m\u00fc\u00fck v\u00e4listurgudele on kasvanud stabiilselt alates 2008. aastast. Eestis tegeleb puitmajade tootmisega \u00fcle 130 ettev\u00f5tte, kelle toodangust enam kui 90% eksporditakse v\u00e4lisriikidesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti puitmajatootjad eksportisid eelmise aasta tulemuste p\u00f5hjal 394 miljoni euro eest, mida oli 22,9% enam kui eelmisel aastal. Ekspordi sihtriikide l\u00f5ikes oli k\u00f5ige suurema kasvuga Rootsi…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1361,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1360","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1360","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1360"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1360\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1363,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1360\/revisions\/1363"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1361"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1360"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1360"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}