{"id":1354,"date":"2018-11-23T12:11:00","date_gmt":"2018-11-23T12:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1354"},"modified":"2022-05-22T12:14:32","modified_gmt":"2022-05-22T12:14:32","slug":"puidust-keskkonnamaja-teeme-ara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/puidust-keskkonnamaja-teeme-ara\/","title":{"rendered":"Puidust keskkonnamaja \u2013 teeme \u00e4ra!"},"content":{"rendered":"\n

Eesti puidut\u00f6\u00f6stuse referentshoonena k\u00f5rgtehnoloogilise puidust keskkonnamaja ehitamine on v\u00e4ga hea idee ja vajab poliitilist kokkulepet, kirjutab Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Innovatsiooni on v\u00f5imalik luua kas eeskuju v\u00f5i j\u00f5uga. L\u00e4hiajaloost on ehitussektoris <\/strong>olemas m\u00f5lemad n\u00e4ited \u2013 rakenduvad energiat\u00f5hususe miinimumn\u00f5uded ning puidust keskkonnamaja<\/strong> planeerimise protsess.<\/p>\n\n\n\n

Tehaselisse tootmisse suunduv ehitus ning puidu j\u00e4rjest laialdasem kasutamine k\u00f5rg- ja avalike hoonete kandekonstruktsioonides annab aimu, kuhu ehitussektor liigub. Puitmaterjali ehituses kasutamine on kasvav, mitte kahanev tendents ning heas m\u00f5ttes “paratamatus” j\u00f5uab l\u00e4hiaastatel ka Eesti turule.<\/p>\n\n\n\n

\"Eesti
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eesti puitmajatootjad<\/strong> ekspordivad regulaarselt enam kui 50 riiki,meie sektor on Euroopa suurim puitmajade eksport\u00f6\u00f6r ning tootmismahult edestavad meid vaid viis Euroopa suurriiki. Selles kontekstis v\u00f5ib \u00f6elda, et sektoril l\u00e4heb h\u00e4sti ning majatootjatel ei ole puidust keskkonnamaja ehitamise puhul majanduslikku huvi, sest \u00e4ri toimub mujal. Ometigi on v\u00e4ites ebat\u00f5ed, sest Eesti ehitusturu mahtu arvestades on siin puidu osakaalu suurendamiseks arvestatav potentsiaal.<\/p>\n\n\n\n

Samuti on puitmajasektori jaoks \u00e4\u00e4rmiselt probleemne kohalike referentsobjektide puudumine. Kui me ise ei v\u00e4\u00e4rtusta oma oskusi ja j\u00e4tame Eestisse rajamata m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega puitmajad<\/strong>, siis miks peaks meie oskustesse uskuma ka rahvusvaheline klient, \u00e4ripartner, riigi esindaja? Esitades endale k\u00fcsimuse, kes ja mida meilt maailmas ootab, siis on neid vastuseid \u00fcllatavalt v\u00e4he. Selle v\u00f5ib kokku v\u00f5tta kolme s\u00f5naga \u2013 IT, puit ja toit. Riigi roll on oma edulugusid toetada parimal v\u00f5imalikul viisil. Keskkonnamaja ehitamine on \u00fcks selline tegu.<\/p>\n\n\n\n

Ressursis\u00e4\u00e4stlik m\u00f5tlemine<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Kasvava elanikkonna kontekstis on globaalses plaanis k\u00f5iki ressursse kas v\u00e4he v\u00f5i v\u00e4ga v\u00e4he ning varem v\u00f5i hiljem peab inimeste keskkonnaalane k\u00e4itumine muutuma. Ehitussektoril on selles kahjuks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne roll, moodustades 21. sajandil CO2<\/sub>heitmete emissioonist 40% ning tarbides orienteeruvalt 40% k\u00f5ikidest loodusest v\u00f5etavatest ressurssidest.<\/p>\n\n\n\n

Oleme liikunud poristelt vankriradadelt mitmetasandilistele ristmikele, palkidest rehielamutest klaasist, terasest ja betoonist k\u00f5rghoonetesse. See on peatumatu ning loomulik \u00fchiskonna areng, mis sunnib meid m\u00f5tlema oluliselt laiemalt ning m\u00f5testama lahti v\u00f5imalused, kuidas saame mittetaastuvate ressursside kasutust oluliselt v\u00e4hendada v\u00f5i piirata ning asendada need keskkonnas\u00e4\u00e4stlikemate variantidega.<\/p>\n\n\n\n

Tuleviku ehitussektori v\u00e4ljakutse on leida eelk\u00f5ige keskkonnas\u00e4\u00e4stlikud ehitusmaterjalid ning -tehnoloogiad. \u00dchtlasi tuleb silmas pidada seda, et hoone saavutatud energiat\u00f5husus ning ehitusmaterjalide enda tootmiseks kulunud ressurss oleksid tasakaalus. Tsiteerides puitmajasektori \u00fcht innovaatilisemat ettev\u00f5tet, siis k\u00fcsimus ei ole selles, et kui palju me puitu suudame hoonesse panna, vaid kui palju on v\u00f5imalik puiduga asendada taastumatuid ressursse v\u00f5i -ehitusmaterjale.<\/p>\n\n\n\n

Puit on muutunud poliitikaks<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Puidust keskkonnamaja ehitamine on pikalt r\u00e4\u00e4gitud ning planeeritud teema, millele andis poliitilise heakskiidu juba eelmine keskkonnaminister Marko Pomerants. Selles kontekstis v\u00f5iks keskkonnamaja planeerimist n\u00e4ha loomuliku arenguna. Ometigi on see osa laiemast keskkonnapoliitikast ja kuus kuud enne valimisi v\u00f5ib nii m\u00f5nigi poliitiline j\u00f5ud otsida selles probleemi.<\/p>\n\n\n\n

Valimists\u00fcklis on peamine v\u00e4ltida debatti ja vastasseisu loovaid otsuseid ning s\u00e4ilitada reiting ja olla populaarne, mis sisuliselt v\u00f5rdub otsustamatuse ja riigi majandusarengu hetkelise peatumisega. On hea meel n\u00e4ha, et v\u00e4hemalt \u00fches valdkonnas on j\u00e4\u00e4dud kindlaks oma p\u00f5him\u00f5tetele ning arenguplaanidele.<\/p>\n\n\n\n

Meie eksporditavates puithoonetes kasutatav ehitusmaterjal on v\u00e4ga sageli rahvusvaheline ning m\u00f5iste all “Eesti puitmaja” ei pea otsima k\u00f5ikide materjalide kohalikku p\u00e4ritolu ja fakti, et see on ilmtingimata tehtud P\u00f5lvamaa metsade kuuskedest v\u00f5i V\u00f5rumaa m\u00e4ndidest.<\/p>\n\n\n\n

Sektori edulugu on praegu insenertehniline kompetents, mis v\u00f5imaldab hooneid projekteerida, toota ning transportida ja p\u00fcstitada eksportturgudel. Selles kontekstis ei ole materjali p\u00e4ritolu ega maht m\u00e4\u00e4rav, hoone saab valmis ikkagi. Hoopis olulisem on see kogu majanduse kontekstis \u2013 kohaliku puitmaterjali suurem kasutamine Eesti ehitussektoris annab arvestatava t\u00f5uke kogu riigi majandusele.<\/p>\n\n\n\n

Ajalooline verstapost<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Siin kasvanud ja siin v\u00e4\u00e4rindatud puit looks riigile suuremat lisandv\u00e4\u00e4rtust ning vahendeid, millega tagada sotsiaalne heaolu kogu \u00fchiskonnale. Seega v\u00f5iks puidust keskkonnamaja ning seal juures keskkonnas\u00e4\u00e4stlik ehitusviis ja puidu laialdasem kasutamine ehituses olla m\u00f5ne ettev\u00f5tlusele keskenduva erakonna ideaalne agenda. Just samuti nagu Soomes. Ideaalis pigem erakondade\u00fclene poliitiline kokkulepe \u2013 riikliku puitehitusprogrammi loomine eduka ja keskkonnas\u00e4\u00e4stliku riigi arendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Puidust keskkonnamaja rajamine on \u00fche pika \u00fchiskonna teadlikkust suurendava protsessi muutuse algus. Kuid kindlasti on see midagi, mis saab olema ajalooline verstapost ning oleks piinlik, kui see takerduks poliitilistesse intriigidesse v\u00f5i kartusesse vastanduda \u00e4\u00e4rmuslikele h\u00f5beremmelga aktsioonidele vms.<\/p>\n\n\n\n

See on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus t\u00f5sta esile nii kohalikku arhitektuuri kui ka insenertehnilist oskusteavet, v\u00e4\u00e4rindada oma puitmaterjali ja rakendada siinset puitmajasektorit. Puit k\u00f5rg- ja avalike hoonete konstruktiivse materjalina ei ole enam tulevik, vaid puidukasutuse revolutsioon ehituses toimub just n\u00fc\u00fcd ja praegu.Autor: Lauri Kivil, Eesti Puitmajaliit 
Avaldatud 22.novembril Ehitusuudistes<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti puidut\u00f6\u00f6stuse referentshoonena k\u00f5rgtehnoloogilise puidust keskkonnamaja ehitamine on v\u00e4ga hea idee ja vajab poliitilist kokkulepet, kirjutab Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil. Innovatsiooni on v\u00f5imalik luua kas…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1358,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1354","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1354","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1354"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1354\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1357,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1354\/revisions\/1357"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1354"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1354"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1354"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1354"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}