{"id":1342,"date":"2018-08-13T12:04:00","date_gmt":"2018-08-13T12:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1342"},"modified":"2022-05-22T12:06:18","modified_gmt":"2022-05-22T12:06:18","slug":"puitmajasektori-teadustood-annavad-suuniseid-nii-tootjatele-kui-riigile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/puitmajasektori-teadustood-annavad-suuniseid-nii-tootjatele-kui-riigile\/","title":{"rendered":"Puitmajasektori teadust\u00f6\u00f6d annavad suuniseid nii tootjatele kui riigile"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Eesti Puitmajaliit tunnustab neljandat korda parimaid puitmajasektori valdkonna l\u00f5put\u00f6id. 2018.aasta konkursile laekunud magistrit\u00f6\u00f6d lahendasid ristkihtliimpuidu tulep\u00fcsivuse ning niiskustehnilisi probleeme, puitkarkasshoone akustika k\u00fcsimusi ning riigi rolli keskkonnas\u00e4\u00e4stliku ehitamise edendamisel ja puitmajasektori innovaatilisuse arendamisel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel V\u00e4er hindab selle aasta t\u00f6id k\u00f5rgetasemelisteks ja kinnitab, et puitehitusega seonduvate uurimusk\u00fcsimuste k\u00e4sitlemine on muutunud \u00fclikoolides \u00fcheks prioriteediks. \u201eKonkursil andis v\u00e4ga tugevalt tooni 2017.aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud ainulaadne t\u00e4ism\u00f5\u00f5dus CLT hoone tulekatse, samuti olid v\u00e4ga head anal\u00fc\u00fcsid riikliku ehituspoliitika tulemuslikkusele,\u201c s\u00f5nab V\u00e4er, kuid lisab, et parimate t\u00f6\u00f6de tunnustamisel l\u00e4htuti sel aastal eelk\u00f5ige sektori t\u00e4naseid aktuaalseid probleeme k\u00e4sitlevatest k\u00fcsimustest.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Puitmajasektori elu- v\u00f5i avalike hoonete tootmis- ja ekspordimahust 90% moodustavad t\u00e4na puitkarkasshooned, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 10% kuulub palkkonstruktsioonidele. \u201eLeidsime, et k\u00f5ige tugevam t\u00f6\u00f6 lahendas sel aastal puitkarkasshoonete akustikaga seonduvaid kitsaskohti,\u201c \u00fctleb V\u00e4er. \u201eEttev\u00f5tted ekspordivad t\u00e4na suures mahus 4-5 korruselisi kortermaju. Akustika temaatika peab olema nendes hoonet\u00fc\u00fcpides lahendatud hindele \u201eviis\u201c.\u201c&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Konkursi korraldaja, Eesti puitmajaklastri juhi Lauri Kivili hinnangul on selle aasta teadust\u00f6\u00f6de hulgas ka suurep\u00e4rane lugemismaterjal poliitikakujundajatele. \u201eSoovime t\u00e4na n\u00e4ida t\u00f5eliselt rohelise riigina. Kui vaatame ehitussektorit, siis moodustab see ligi 40% maailma CO<sub>2<\/sub>&nbsp;heitmetest, aga sammud selle kolossaalse numbri v\u00e4hendamiseks on olnud liiga tagasihoidlikud\u201c, \u00fctleb Kivil. Kivili hinnangul peaks riik k\u00fcsimust lahendama oluliselt terviklikumalt ning keskkonnas\u00e4\u00e4stlike ja innovaatiliste ehitusviiside edendamiseks soodustama erinevate regulatsioonidega suuremas mahus just puidu kasutamist. \u201eMagistrit\u00f6\u00f6d toovad selles osas v\u00e4ga selgelt esile riikliku keskkonnas\u00e4\u00e4stliku ehitusviisi edendamise puudulikkuse ning oskamatuse olla innovaatilise ehituse eestvedaja,\u201c lisab Kivil.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>2018. aasta teadust\u00f6\u00f6 konkursi tulemused<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p><strong>I preemia:<\/strong>\u00a0 Kaarel Sepp (TT\u00dc) \u201eHeliisolatsioonin\u00f5uete t\u00e4itmine kergkonstruktsioonidest eluhoonetes\u201d, juhendaja Marko R\u00fcndva<strong><br>II preemia:\u00a0<\/strong>Maarja Linda Ojarand (TT\u00dc) \u201eLisasoojustuselementidega rekonstrueerimise anal\u00fc\u00fcs ja tootearendus\u201d, juhendaja Targo Kalamees<br><strong>III preemia:<\/strong>\u00a0Merle Zimmer (EM\u00dc) \u201eEhitustehnoloogia ja materjalide valik keskkonna aspekte arvestades Eesti ehitusturul \u2013 hetkeolukord ja trendid\u201d, juhendaja Kaarel Sahk<\/p>\n\n\n\n<p><em><br>Preemiakonkursi kaudu annab Puitmajaliit ja -klaster omapoolse panuse, et edendada sektori ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgkoolide vahelist laiap\u00f5hjalist koost\u00f6\u00f6d ning innustada noori \u00fcli\u00f5pilasi kirjutama teadust\u00f6id just puitehitiste teemadel. Preemiate v\u00e4ljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti k\u00f5ikide k\u00f5rgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakendusk\u00f5rghariduse astmes. \u00dcli\u00f5pilase l\u00f5put\u00f6\u00f6 peab k\u00e4sitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust v\u00f5i andma olulist lisandv\u00e4\u00e4rtust Eesti puitmajasektorile. K\u00f5ik puitmajasektori teadust\u00f6\u00f6 konkursil osalenud diplomit\u00f6\u00f6d (sh eelmised aastad) on k\u00e4ttesaadavad Eesti Puitmajaliidu ja klastri kodulehek\u00fclgedel\u00a0<a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/puitmajaliit.ee\/teadustoo-konkurss\" target=\"_blank\">\u201eTeadust\u00f6\u00f6 konkursi\u201c rubriigis<\/a><br><br>Puitmajasektori parima teadust\u00f6\u00f6 konkurssi toetab Eesti puitmaju eksportivate ettev\u00f5tete klastri t\u00e4istaotluse projekt Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) klastrite arendamise programmi raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Puitmajaliit tunnustab neljandat korda parimaid puitmajasektori valdkonna l\u00f5put\u00f6id. 2018.aasta konkursile laekunud magistrit\u00f6\u00f6d lahendasid ristkihtliimpuidu tulep\u00fcsivuse ning niiskustehnilisi probleeme, puitkarkasshoone akustika k\u00fcsimusi ning riigi rolli keskkonnas\u00e4\u00e4stliku&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1343,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1342","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1342","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1342"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1342\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1345,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1342\/revisions\/1345"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1343"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1342"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1342"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1342"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1342"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}