{"id":1300,"date":"2017-09-05T11:41:00","date_gmt":"2017-09-05T11:41:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1300"},"modified":"2022-05-22T11:42:54","modified_gmt":"2022-05-22T11:42:54","slug":"eesti-maaulikoolis-kirjutati-puitmajasektori-jaoks-olulisi-teadustoid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/eesti-maaulikoolis-kirjutati-puitmajasektori-jaoks-olulisi-teadustoid\/","title":{"rendered":"Eesti Maa\u00fclikoolis kirjutati puitmajasektori jaoks olulisi teadust\u00f6id"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Eesti Puitmajaklaster ja Puitmajaliit premeerivad kolmandat korda sektori jaoks olulistel teemadel kirjutatud tehasemaja valdkonna teadust\u00f6id. Parimad l\u00f5put\u00f6\u00f6d valis v\u00e4lja Puitmajaliidu juhatus koost\u00f6\u00f6s klastri tegevmeeskonnaga ning k\u00f5rgeima preemia p\u00e4lvis seekord&nbsp;<a href=\"http:\/\/mi.emu.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Eesti Maa\u00fclikooli<\/a>&nbsp;tudeng Villu Melk.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Preemiakonkursi n\u00e4ol annab Puitmajaliit ja -klaster omapoolse panuse, et edendada sektori ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgkoolide vahelist laiap\u00f5hjalist koost\u00f6\u00f6d ning innustada noori \u00fcli\u00f5pilasi kirjutama teadust\u00f6id just puitehitiste teemadel. Preemiate v\u00e4ljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti k\u00f5ikide k\u00f5rgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakendusk\u00f5rghariduse astmes. \u00dcli\u00f5pilase l\u00f5put\u00f6\u00f6 peab k\u00e4sitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust v\u00f5i andma olulist lisandv\u00e4\u00e4rtust Eesti puitmajasektorile.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Konkursi komisjon hindas puitmajasektoriga k\u00f5ige sidusamaks ja rakenduslikumaks Eesti Maa\u00fclikooli tudengi diplomit\u00f6\u00f6d \u201eErinevate hammast\u00fc\u00fcblitega \u00fchendatud puit-puiduga liidete katsed\u201c (autor Villu Melk). Diplomit\u00f6\u00f6 keskendus hammast\u00fc\u00fcblite vastuv\u00f5etava maksimaalse kandev\u00f5ime uurimisele, sest hammast\u00fc\u00fcbelkinniteid on olemas 11 erinevat t\u00fc\u00fcpi ja paljudes erinevates suurustes, kuid nende kasutamist on v\u00e4he kajastatud ja uuritud. Diplomit\u00f6\u00f6 andis \u00fclevaate ka uuritud t\u00fc\u00fcblite rakendamisv\u00f5imaluste kohta seinapalkides peakandjate ja p\u00e4rlinite ehitamisel. Konkursi \u017e\u00fcrii hindas v\u00f5idut\u00f6\u00f6 katsete vajalikkust peamiselt liimpuidust talade laiema kasutuselev\u00f5tu aspektist. Liimpuidust talade uurimiskatsete tulemused on vajalikuks sisendiks inseneridele ning annavad v\u00f5imaluse planeerida kandvate konstruktsioonide pikemaid sildeid kui tavalise seinapalgiga ja projekteerida suuremaid avatud ruume lisatugesid kasutamata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Puitehitiste arengut toetab ka Morten Kaasiku (<a href=\"https:\/\/www.ttu.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">TT\u00dc<\/a>) ristkihtpuitpaneelide kasutusv\u00f5imaluste teemal kirjutatud l\u00f5put\u00f6\u00f6, mis hinnati konkursil II preemia v\u00e4\u00e4riliseks. L\u00f5put\u00f6\u00f6 peamiseks eesm\u00e4rgiks oli anal\u00fc\u00fcsida ristkihtliimpuidu (CLT) kasutusv\u00f5imalusi Eestis toodetavate puitkarkassil tasapinnaliste ja ruumelementidest majade j\u00e4igastamisel. Katsete ja arutelu tulemusel selgus, et CLT on materjalina tasapinnasiseselt v\u00f5imeline vastu v\u00f5tma suuri koormuseid ning ruumiliste moodulite tootmisel t\u00e4hendab see majatootjate jaoks v\u00e4iksemat materjalikulu. CLT paneelide kasutamine v\u00e4hendab vajadus karkassi tugevdada diagonaalidega v\u00f5i terasraamiga. \u017d\u00fcrii hinnangul on antud t\u00f6\u00f6 nii arvutuste kui anal\u00fc\u00fcsi osas p\u00f5hjalik ning loodetavasti leiab ristkihtliimpuit j\u00e4rjest enam Eestis kasutust ka n\u00f6 traditsiooniliste puitehitiste (eramud, viirhallid) j\u00e4igastamisel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 III preemia sai samuti Eesti Maa\u00fclikooli tudeng Taavet Tamm, kelle t\u00f6\u00f6 uuris hallist lepast (<em>Alnus incana<\/em>) toodetud liimpuittalade tugevusomadusi, sealhulgas sobivust liimpuidu valmistamiseks. Katsetega suudeti t\u00f5estada, et hall lepp omab h\u00e4id n\u00e4itajaid liimpuidu tootmiseks ning saadud toode vastab n\u00f5utud normidele. \u017d\u00fcrii hindas antud t\u00f6\u00f6 juures peaasjalikult teema olulisust kohaliku ressursi v\u00e4\u00e4rindamise osas, sest hall lepp on Eesti metsades laialt levinud puuliik, mille rakenduslikke v\u00f5imalusi ei osata veel maksimaalselt hinnata. Taavet Tamme diplomit\u00f6\u00f6 n\u00e4ol on ressursikasutuse valdkonnas tehtud vajalik samm edasi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik puitmajasektori teadust\u00f6\u00f6 konkursil osalenud diplomit\u00f6\u00f6d (sh eelmised aastad) on k\u00e4ttesaadavad Eesti Puitmajaliidu ja klastri kodulehek\u00fclgedel&nbsp;<a href=\"https:\/\/puitmajaliit.ee\/teadustoo-konkurss\/konkursi-tood-2017\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201eTeadust\u00f6\u00f6 konkursi\u201c rubriigis.<\/a><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/hall%20lepp_internetist.jpeg\" alt=\"Hall lepp (Alnus Incana). Foto: http:\/\/tuulemari.ee\/matkapaevik\/hall-lepp\/\" title=\"Hall lepp (Alnus Incana). Foto: http:\/\/tuulemari.ee\/matkapaevik\/hall-lepp\/\"\/><figcaption>Hall lepp (Alnus Incana). Foto: http:\/\/tuulemari.ee\/matkapaevik\/hall-lepp\/<\/figcaption><\/figure><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Puitmajaklaster ja Puitmajaliit premeerivad kolmandat korda sektori jaoks olulistel teemadel kirjutatud tehasemaja valdkonna teadust\u00f6id. Parimad l\u00f5put\u00f6\u00f6d valis v\u00e4lja Puitmajaliidu juhatus koost\u00f6\u00f6s klastri tegevmeeskonnaga ning k\u00f5rgeima&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1301,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1300","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1300","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1300"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1300\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1303,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1300\/revisions\/1303"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1301"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1300"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1300"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1300"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1300"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}