{"id":1075,"date":"2021-10-04T05:50:00","date_gmt":"2021-10-04T05:50:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1075"},"modified":"2022-05-26T19:24:58","modified_gmt":"2022-05-26T19:24:58","slug":"puitmajaliit-premeeris-silmapaistvaid-teadustoid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/puitmajaliit-premeeris-silmapaistvaid-teadustoid\/","title":{"rendered":"Puitmajaliit premeeris silmapaistvaid teadust\u00f6id"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Seitsmendat korda tunnustas Eesti Puitmajaliit ja Puitmajaklaster parimaid puitmajasektoriga seotuid l\u00f5put\u00f6id.&nbsp;<\/strong><strong>Paljud t\u00e4navused laureaadid k\u00e4sitlesid erinevate puitkonstruktsioonide \u2013 liimpuidust varraselementide, puitkarkassi, ristkihtpuidu \u2013 tulep\u00fcsivust l\u00e4htudes uue p\u00f5lvkonna Eurokoodeksist, kuid konkursile laekus ka niiskuslevi k\u00e4sitlevaid teemasid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eT\u00e4navused konkursile esitatud teadust\u00f6\u00f6d on domineerivalt v\u00e4ga p\u00f5hjalikud ning paljud neist ka k\u00f5rgel rahvusvahelisel tasemel. K\u00e4sitletud on &nbsp;nii tule- kui niiskusteemasid ning mis eriti oluline, paljud t\u00f6\u00f6d on otseselt abiks inseneridele, kes oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s puutuvad kokku tulep\u00fcsivusarvutustega v\u00f5i on seotud konstruktsioonide arendamisega arvestades hoonetele rakenduvaid v\u00f5imalikke niiskuskoormusi,\u201c kommenteerib konkursit\u00f6id Eesti Puitmajaliidu arendusn\u00f5unik Elar Vilt.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/Kadri%20Eskla_large.jpg\" alt=\"Kadri Eskla. Foto: erakogu\" width=\"415\" height=\"507\" title=\"Kadri Eskla. Foto: erakogu\"\/><figcaption>Kadri Eskla. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Puitmajasektori teadust\u00f6\u00f6 konkursi v\u00f5itis TalTechi tudengi Kadri Eskla magistrit\u00f6\u00f6, mille raames uuriti erinevate puitkarkass-seinte ja vahelagede tulep\u00fcsivuse arvutusmeetodite tundlikkust. Arvutusmeetodeid k\u00f5rvutati ja anal\u00fc\u00fcsiti lisaks ka tulekatsetega. Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et mudelist l\u00e4htuv arvutuslik tulep\u00fcsivusaeg on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksem v\u00f5rreldes katselise tulep\u00fcsivusajaga. See omakorda t\u00e4hendab, et arvutuslikud meetodid on n\u00f6 turvalised, et neid kasutada konstruktsioonide tulep\u00fcsivuse kirjeldamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Elar Vilt lisab, et Kadri Eskla l\u00f5put\u00f6\u00f6 suurim v\u00e4\u00e4rtus seisneb t\u00f6\u00f6 praktilisuses. \u201eArvutuste ja anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus saadud tulemusi v\u00f5ib otseselt kasutada konstruktsioonielementide dimensioneerimisel. L\u00f5put\u00f6\u00f6 annab ka olulise sisendinfo uue \u00fcleeuroopalise Eurokoodeks 5-1-2 t\u00f6\u00f6r\u00fchmale standardi l\u00f5pliku kuju v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks.\u201c &nbsp;Magistrit\u00f6\u00f6 tulemused j\u00f5uavad seega peagi ka k\u00f5ikide puithoonete projekteerijate t\u00f6\u00f6lauale. \u201eKindlasti v\u00e4\u00e4rib suurt tunnustust ka t\u00f6\u00f6 juhendaja prof. Alar Just, kelle n\u00e4pun\u00e4idete alusel nii Kadri Eskla kui mitmete teiste magistrantide l\u00f5put\u00f6\u00f6d valmisid,\u201c lisab Vilt t\u00e4nulikult.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uue p\u00f5lvkonna Eurokoodeks 5-1-2 muudatusi hindas ka Mariliis Reineberg (TalTech) magistrit\u00f6\u00f6, kes p\u00e4lvis konkursi II koha preemia. Ka Reinebergi t\u00f6\u00f6 keskendus tulep\u00fcsivuse arvutustele, sedapuhku aga l\u00e4htudes liimpuidu varraselementidest. Magistrit\u00f6\u00f6s olid kokku pandud ja ka inseneridele heaks alusmaterjaliks olevad v\u00e4ga head v\u00f5rdlustabelid ja \u2011graafikud liimpuittalade k\u00e4itumisest eri olukordades.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">III koha preemia, Georg-Mihkel Kodi l\u00f5put\u00f6\u00f6, baseerus niiskusre\u017eiimide anal\u00fc\u00fcsile ning puitkonstruktsioonist renoveerimislahendustega hoonete niiskusturvalisuse hindamisele. T\u00f6\u00f6 tulemused on heaks aluseks preventatiivsele tegevusele uute, eelk\u00f5ige korterelamute, rekonstruktsiooniprojektide kavandamisel.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/Marii%20%C3%95ismets_large.jpg\" alt=\"Marii \u00d5ismets. Foto: erakogu\" width=\"-357\" height=\"-476\" title=\"Marii \u00d5ismets. Foto: erakogu\"\/><figcaption>Marii \u00d5ismets. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Preemiate ringi laiendas ka Peetri Puit O\u00dc, kes andis&nbsp;<a href=\"https:\/\/arcwood.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Arcwoodi<\/a>&nbsp;nimelise eripreemia Marii \u00d5ismetsa (TalTech) l\u00f5put\u00f6\u00f6le. Antud t\u00f6\u00f6s uuris \u00d5ismets ristkihtpuidust konstruktsioonide tulep\u00fcsivust vastavalt eelpoolmainitud uuele Eurokoodeksile. \u201eL\u00f5put\u00f6\u00f6 k\u00f5netas selge anal\u00fc\u00fcsi poolest, mis on staatika arvutajatele heaks abiks. V\u00e4lja rehkendatud seinte ja lagede kandev\u00f5imed kui ka fraktiilide m\u00f5jud kandev\u00f5imele annavad meile, kui CLT hoonete projekteerijatele praktilist v\u00e4\u00e4rtust,\u201c kiitis magistrit\u00f6\u00f6d Raido Peedomaa Peetri Puit O\u00dcst.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti Puitmajaliit tunnustas teiste seas Eero Tuhkaneni doktorit\u00f6\u00f6d \u201eSissefreesitud terasplaadiga naagelliited ristkihtliimpuidust j\u00e4ikusseintes\u201c, mis on oluliseks panuseks puitkonstruktsioonide arendamisel. Seda eriti k\u00f5rgemate puithoonete puhul, mis paratamatult kannavad ka suuremat koormust. Puitkonstruktsioonide uudsed ja ratsionaalsed lahendused on eriti olulised kiirelt areneval puitehitiste turul. Selles vallas tehtud doktorit\u00f6\u00f6de tulemusel arendatud konstruktsioonidel on suur potentsiaal muuta puidust tehasemajad veelgi atraktiivsemaks. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>2021. aasta teadust\u00f6\u00f6 konkursi tulemused<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>I preemia:&nbsp;<\/strong>Kadri Eskla (TT\u00dc) \u201eUue p\u00f5lvkonna eurokoodeks 5-1-2 jaoks esitatud isolatsiooniga puitkarkass-seinte ja -vahelagede tulep\u00fcsivuse arvutusmeetodite tundlikkuse anal\u00fc\u00fcs\u201c, juhendaja Alar Just<\/li><li><strong>II preemia:&nbsp;<\/strong>Mariliis Reineberg (TT\u00dc) \u201eEurokoodeks 5 liimpuidust varraselementide tulep\u00fcsivuse arvutusmeetodites kavandatud muudatuste hindamine\u201c, juhendaja Alar Just<\/li><li><strong>III preemia:<\/strong>&nbsp;Georg-Mihkel Kodi (TT\u00dc) \u201eKogu hoone niiskus- ja soojuslevi modelleerimine Akadeemia 5a p\u00f6\u00f6ningu niiskusturvalisuse hindamiseks\u201c, juhendajad Targo Kalamees ja Kristo Kalbe<\/li><li><strong>Arcwoodi eripreemia:<\/strong>&nbsp;Marii \u00d5ismets (TT\u00dc), \u201cUue p\u00f5lvkonna eurokoodeks 5-1-2 jaoks esitatud ristkihtpuidust konstruktsioonide tulep\u00fcsivuse arvutusmeetodite tundlikkuse anal\u00fc\u00fcs\u201c, juhendaja Alar Just.<\/li><li><strong>Doktorit\u00f6\u00f6 eripreemia:<\/strong>&nbsp;Eero Tuhkanen (TT\u00dc), \u201eSissefreesitud terasplaadiga naagelliited ristkihtliimpuidust j\u00e4ikusseintes\u201c, juhendaja Alar Just.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Preemiakonkursi kaudu annab Puitmajaliit ja -klaster omapoolse panuse, et edendada sektori ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgkoolide vahelist laiap\u00f5hjalist koost\u00f6\u00f6d ning innustada noori \u00fcli\u00f5pilasi kirjutama teadust\u00f6id just puitehitiste teemadel. Preemiate v\u00e4ljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti k\u00f5ikide k\u00f5rgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakendusk\u00f5rghariduse astmes. \u00dcli\u00f5pilase l\u00f5put\u00f6\u00f6 peab k\u00e4sitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust v\u00f5i andma olulist lisandv\u00e4\u00e4rtust Eesti puitmajasektorile. K\u00f5ik puitmajasektori teadust\u00f6\u00f6 konkursil osalenud diplomit\u00f6\u00f6d (sh eelmised aastad) on k\u00e4ttesaadavad Eesti Puitmajaliidu ja klastri kodulehek\u00fclgedel&nbsp;\u201eTeadust\u00f6\u00f6 konkurss\u201c rubriigis<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><td><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/Puitmajaliit_logo.jpg\" alt=\"\"><\/td><td><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/Puitmajaklaster_logo_block.png\" alt=\"\"><a href=\"https:\/\/woodhouse.ee\/\"><\/a><\/td><td><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0009\/4426\/photos\/Slogan-m2rgiga-v2ikelogodeta_uus-1_block.jpg\" alt=\"\"><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Puitmajasektori parima teadust\u00f6\u00f6 konkurssi toetab osaliselt Eesti puitmajade ekspordiklastri t\u00e4istaotluse projekt Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) klastrite arendamise programmi raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Seitsmendat korda tunnustas Eesti Puitmajaliit ja Puitmajaklaster parimaid puitmajasektoriga seotuid l\u00f5put\u00f6id.&nbsp;Paljud t\u00e4navused laureaadid k\u00e4sitlesid erinevate puitkonstruktsioonide \u2013 liimpuidust varraselementide, puitkarkassi, ristkihtpuidu \u2013 tulep\u00fcsivust l\u00e4htudes uue p\u00f5lvkonna&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1076,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[],"research-level":[],"class_list":["post-1075","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1075"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1075\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1636,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1075\/revisions\/1636"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1075"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}