{"id":1045,"date":"2021-06-01T05:07:00","date_gmt":"2021-06-01T05:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/woodhouse.ee\/?p=1045"},"modified":"2022-05-21T05:10:02","modified_gmt":"2022-05-21T05:10:02","slug":"kestliku-ehituse-visioon-praktikad-ja-innovatsioon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/kestliku-ehituse-visioon-praktikad-ja-innovatsioon\/","title":{"rendered":"Kestliku ehituse visioon, praktikad ja innovatsioon"},"content":{"rendered":"\n

Tallinna Tehnika\u00fclikool, Eesti Puitmajaliit ja -klaster korraldasid 12. mail 2021 esimese Kestliku ehituse veebikonverentsi. Konverentsil k\u00e4sitleti ehitusvaldkonna mineviku, oleviku ja tulevikuga seotud teemasid. Ehitusvaldkonda arendades peame silmas pidama k\u00f5iki neid ajaperioode.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tulevik on \u00fchest k\u00fcljest mineviku ja oleviku projektsioon ja teisest k\u00fcljest inimese kujutlusv\u00f5ime vili, mis ehitusvaldkonnas v\u00e4ljendub planeerimises, kavandamises ja ehitust\u00f6\u00f6de plaanimises. Samuti kujundavad ehitusvaldkonna tulevikku t\u00e4nased \u00fchiskondlikud kokkulepped, n\u00e4iteks Euroopa rohelepe ja Eesti ehituse pikk vaade aastani 2035.<\/p>\n\n\n\n

Inimese elukeskkond omab olulist rolli \u00fchiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus. Inimene kujundab l\u00e4bi ehitustegevuste elukeskkonda, milles ta veedab enam kui 90% oma ajast. Samuti loovad ehitusvaldkonna ettev\u00f5tted majanduslikku rikkust ja eeldused j\u00e4tkusuutlikule elukeskkonnale. Kuid ehitatud elukeskkonda ja ehitust on pikalt kammitsenud olulised probleemid. Ehitusvaldkonna suurimateks v\u00e4ljakutseteks on madal t\u00f6\u00f6viljakus, puudulik t\u00f6\u00f6ohutus, aja, raha ja materjalide pidev raiskamine. Samuti on puudulik keskkonnas\u00e4\u00e4stlike p\u00f5him\u00f5tete rakendamine. \u00dcks kolmandik maailma pr\u00fcgist tekib ehitamisel ja ehitistes \u2013 40% kogu energiatarbest kulub ehitatud elukeskkonna t\u00f6\u00f6s hoidmisele ja ligikaudu 50% kogu CO2<\/sub> heitmest tekib ehitatud elamukeskkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Sellest ajendatult on eesm\u00e4rgiks seatud j\u00e4tkusuutliku elukeskkonna rajamine. Rohelise kokkuleppe raamistiku ehk roheleppe eesm\u00e4rgiks on s\u00fcsinikuneutraalse majanduse saavutamine aastaks 2050. Roheleppe eesm\u00e4rkide saavutamisel langeb ehitussektorile v\u00e4ga suur vastutus. Ehitussektoril on oluline roll mitmete eesm\u00e4rkide t\u00e4imisel, n\u00e4iteks tervise ja heaolu kasvatamisel, puhta vee ja sanitaartehnika pakkumisel, j\u00e4tkusuutliku energia loomisel ja kasutamisel, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja majanduskasvu arendamisel ja t\u00f6\u00f6stuse uuendamisel. Selleks oodatakse ehitussektorilt ringmajanduse juurutamist, energia- ja ressursit\u00f5husat ehitamist ja renoveerimist ning digitaliseerimist. See eeldab tihedat koost\u00f6\u00f6d nii ettev\u00f5tjate, kohalike omavalitsuste kui ka \u00fclikoolide vahel.<\/p>\n\n\n\n

Poliitikud ja riigiametnikud peavad kujundama poliitilist ja \u00f5iguss\u00fcsteemi selliselt, et see ei hakkaks negatiivselt m\u00f5jutama \u00fchiskonna ja majandustegevuse arengut. Konverentsil osalejad tutvusid Rootsi V\u00e4xjo linna ja Eesti keskkonnas\u00e4\u00e4stliku ehituse visioonidega. Fredrik Linblad (PhD) tutvustas V\u00e4xjo targa linna ja keskkonnas\u00e4\u00e4stliku ehituse strateegiat, puitehituse eesm\u00e4rke ja eeliseid, kohaliku omavalitsuse, ettev\u00f5tete ja \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6platvormi. Samuti kirjeldas Fredrik kohaliku omavalitsuse hoobasid ehitatud elukeskkonna keskkonnas\u00e4\u00e4stlikuks arenguks, n\u00e4iteks seades lisan\u00f5udeid l\u00e4bi planeeringute. Erkki Seinre (PhD) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist r\u00e4\u00e4kis Eesti strateegilistest eesm\u00e4rkidest, milleks on ringmajanduse juurutamine ja s\u00fcsinikuneutraalne ehitus. Kuna puit m\u00e4ngib olulist rolli nende eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisel, siis Siim Leisalu, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees ja Timbeco Woodhouse O\u00dc juhatuse liige, tutvustas Eesti puitmajasektori valmisolekut, v\u00f5imekust ja puidust ehitamise n\u00e4idisprojekte.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Paneeldiskussioon Kestlik Ehituse veebikonverentsil. Foto: Eesti Puitmajaliit<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Pelgalt poliitikast ja \u00f5igusruumi kujundamisest ei piisa. Muutuma peab ka inimeste m\u00f5tteviis ja kord kuidas tehakse ettev\u00f5tlust ja investeeringuid. Eesti “Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu\u201d toob kaheksa peamise probleemi hulgas v\u00e4lja ehitusvaldkonna v\u00e4hese avatuse innovatsioonile. Oluliste p\u00f5hjustena nimetatakse v\u00e4hest koost\u00f6\u00f6d valdkondade, ettev\u00f5tete, \u00fclikoolide ning teadusarenduskeskuste vahel ja ebapiisavat spetsialistide ettevalmistust innovatsiooni juhtimiseks, v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks ja juurutamiseks. Konverentsil k\u00e4sitleti mitmeid ehituse innovatsiooniga seotud teemasid. Palju r\u00e4\u00e4giti industrialiseerimisest, kui protsessi innovatsioonist ja sellega seotud v\u00f5imalustest ja v\u00e4ljakutsetest. Lauri Tuulberg, Welement AS tegevjuht, arutles arhitektuuri olulisusest industrialiseeritud ehituse elukaares ja t\u00f6\u00f6stuslike ehituss\u00fcsteemide rakendamisest ehituses. Keit Paal, Harmet Bathroom O\u00dc tegevjuht, t\u00f5i n\u00e4ite s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5tete rakendamisest m\u00e4rgruumide tootmises ja sellega kaasnevatest eelistest: l\u00fchem ehitamise aeg ja s\u00fcsteemselt tagatud kvaliteet.  TalTechi professor Targo Kalamees (PhD) laiendas ideed hoonete renoveerimise konteksti, tuues v\u00e4lja v\u00f5imalusi keskkonnas\u00e4\u00e4stlikuks hoonete puitelementidega renoveerimiseks. Tuleohutuse spetsialist Rait Pukk, Fireplan O\u00dc, kirjeldas tuleohutuse tagamise v\u00f5imalusi puidust fassaadide ehitamisel ja renoveerimisel.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on ehitusvaldkonnas tekkinud arvukalt erinevaid uusi ideid, mis toovad uuendusmeelsust ja innovatsiooni ehitusvaldkonda ja \u00fchiskonda tervikuna. Konverentsil tutvustas Mets\u00e4 Woodi esindaja, Tuukka Kyl\u00e4kallio (MSc), avatud puitlahenduste (inglise keeles Open Source Wood<\/em>) projekti ja h\u00fcbriidlahenduste initsiatiivi. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur, Renee Puusepp (PhD), r\u00e4\u00e4kis ringehituse p\u00f5him\u00f5tetest industrialiseeritud puitehituse kontekstis. Renee tutvustas mustermaja (inglise keeles Pattern Building<\/em>) kontseptsiooni ringmajanduse juurutamiseks. Peder Fynholm tutvustas Horizon 2020 rahastatud projekti (inglise keeles Build-in-Wood<\/em>) puitmajade ja -toodete ja protsesside arendamiseks. Peder tegi \u00fcleskutse osalemaks projektis teadmiste ja kogemuste vahetamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Konverentsi tagasiside p\u00f5hjal sai kinnitust, et tegemist oli sisuka ja olulise konverentsiga, millele oodatakse iga-aastast j\u00e4rge. Konverentsile registreeris 303 inimest ja p\u00e4eva jooksul k\u00fclastas veebikonverentsi 260 osav\u00f5tjat. Konverentsil esinesid praktikud ja akadeemikud Eestist, Rootsist, Soomest ja Taanist.<\/p>\n\n\n\n

Peamine konverentsi s\u00f5num, mida saab kaasa v\u00f5tta: \u201einnovatsioon ehitusvaldkonnas algab meist endist ja k\u00f5igil osapooltel on oluline roll keskkonna s\u00e4\u00e4stmisel!\u201c \u2013 Ergo Pikas, TalTechi abiprofessor ja konverentsi moderaator.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4name k\u00f5iki esinejaid, kuulajaid ja samuti toetajaid ning korraldajaid, kelle abiga antud konverents ellu kutsuti.<\/p>\n\n\n\n

Kohtumiseni j\u00e4rgmisel aastal!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tallinna Tehnika\u00fclikool, Eesti Puitmajaliit ja -klaster korraldasid 12. mail 2021 esimese Kestliku ehituse veebikonverentsi. Konverentsil k\u00e4sitleti ehitusvaldkonna mineviku, oleviku ja tulevikuga seotud teemasid. Ehitusvaldkonda arendades peame…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1046,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[110],"tags":[111,112,113],"research-level":[],"class_list":["post-1045","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","tag-kestlik-ehitus","tag-konverents","tag-eesti-puitmajaliit"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1045","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1045"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1045\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1048,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1045\/revisions\/1048"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1046"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1045"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1045"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1045"},{"taxonomy":"research-level","embeddable":true,"href":"https:\/\/woodhouse.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/research-level?post=1045"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}